Macron: EL peaks looma 2020. aastaks sõjalise kiirreageerimisjõu
Euroopa Liit peaks 2020. aastaks looma sõjalise kiirreageerimisjõu ning koostama ka ühise kaitse-eelarve, ütles Prantsusmaa president Emmanuel Macron teisipäeval peetud kõnes.
Üksus võiks tegutseda riiklike sõjavägede partnerina riikides, kes on nõus kavas osalema, lausus Macron kõnes, milles esitas oma nägemuse EL-ist ja ettepanekud ühenduse muutmiseks.
President rõhutas Pariisis Sorbonne'i ülikoolis peetud kõnes, et Euroopa kaitsestrateegia tuleb koostada hiljemalt 2020. aastate alguseks.
Macroni sõnul tahab ta avada Prantsuse sõjaväe Euroopa riikide sõduritele ning tegi ettepaneku, et teised EL-i liikmesriigid teeksid vabatahtlikkuse alusel sama.
Lisaks tegi ta ka ettepaneku asutada Euroopa luureakadeemia, et võidelda paremini terrorismi vastu, ning luua ühine tsiviilkaitseüksus.
EL peaks looma varjupaigaameti ja isikut tõendava dokumendi
Euroopa Liit peaks rändevoo kontrollimiseks looma oma varjupaigaameti ning isikut tõendava dokumendi, ütles Macron teisipäeval.
Tema sõnul peab Euroopa kaitsma oma piiri paremini.
Macroni sõnul aitaks varjupaigaamet kiirendada ja ühtlustada EL-i riikide rändemenetlust pärast aastaid kestnud vaidlusi sellest, kui palju põgenikke vastu võtta ja kust.
President hoiatas ka immigratsioonivastase rahvusluse ohtude eest, öeldes, et see käib vastu ühendatud Euroopa ideele, mis sündis kahe maailmasõja tragöödiast.
"Arvasime, et minevik ei tule tagasi," lausus Macron pärast seda, kui pühapäeval toimunud Saksa parlamendivalimiste järel sai esmakordselt viimase 60 aasta jooksul Saksa parlamenti paremäärmuslik erakond.
"Isolatsionistlik suhtumine tõusis taas esile, sest unustasime kaitsta Euroopat," lisas Macron.
Ta märkis ka, et Euroopa Liit on liiga nõrk, liiga aeglane ja ebaefektiivne.
"See Euroopa, nagu me seda tunneme, on liiga nõrk, liiga aeglane, liiga ebefektiivne; kuid ainult Euroopa annab meile võime tegutseda maailmaareenil ja seista vastu suurtele kaasaja väljakutsetele," lausus Macron.
President sooviks, et euroala riikidel võiks olla lisaks ühine eraldi eelarve
Macron tegi ka ettepaneku luua euroala riikidele ühine, riigieelarvetele ja Euroopa Liidule lisaks olev, eraldiseisev eelarve.
Macroni sõnul lubaks ühine eelarve investeerida Euroopa projektidesse ning stabiliseerida euroala majanduskriiside ajal.
President märkis, et esialgu saaks seda eelarvet rahastada netihiidudele kehtestatavate kõrgemate maksudega ja kliimamuutusega seotud maksudega.
Ta lisas, et hiljem peaks raha laekuma ka euroala riikide riigieelarvest.
Macron soovitab kehtestada ühtse finantstehingute maksu
Macron ärgitas EL-i maksustama tehnoloogiahiide seal, kus nad tegutsevad, mitte seal kus nad on registreeritud. Euroopa riigid süüdistavad tehnoloogiahiide nagu Apple ja Facebook liiga väheste maksude maksmises Euroopas.
President tegi ettepaneku kehtestada EL-is ka ühtne finantstehingute maks.
"Usun sügavalt sellesse innovatsioonimajandusse ..., kuid peame pidama debati maksunduse õiglasemaks tegemisest," lausus Macron.
President tegi ettepaneku luua sarnaselt teistele EL-i ühisturgudele ka ühine digitaalturg ning asutama ametit, mis aitaks Euroopa idufirmasid ja rahastaks tehisintellekti väljatöötamist.
Ta soovis muuta ka EL-i ühist põllumajanduspoliitikat, mida Prantsusmaa ja selle mõjuvõimas põllumajanduslobi on reeglina kaitsnud.
Macron: Suurbritannial võib olla koht "reformitud" EL-is
Suurbritannial võib olla koht Euroopa Liidus, ütles Prantsuse president Emmanuel Macron teisipäeval pärast kõnet, milles tegi ettepanekud EL-i reformimiseks.
"Paari aasta pärast, kui nad tahavad, võib Ühendkuningriik leida oma koha... Selles reformitud ja lihtsamaks tehtud EL-is, mille loomise ettepaneku ma tegin, ma ei suuda ette kujutada, et Ühendkuningriik ei suudaks leida oma kohta," ütles Macron.
Suurbritannia algatas menetluse, mis näeb ette riigi lahkumise EL-ist 2019. aastas märtsis.
Juncker tervitas Macroni "väga euroopalikku" kõnet
Euroopa Komisjoni juht Jean-Claude Juncker tervitas Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni kõnet teisipäeval, milles president avaldas visiooni Brexiti-järgsest ja reformitud Euroopa Liidust.
"Väga euroopalik kõne minu sõbralt Emmanuel Macronilt. Euroopa vajab julgust. Aitäh sulle toetuse eest EL-i institutsioonide tööle," lausus Juncker Twitteris.
"Vajame nüüd teekaarti EL-27 edasi viimiseks. Peame avalikult arutama kõiki ideid ja langetama otsuse enne 2019. aasta maid," lisas ta.
Suurbritannia lahkub EL-ist 2019. aasta märtsis ning sama aasta mais või juunis toimuvad ka Euroopa Parlamendi valimised. Juncker on öelnud, et soovib pidada päev pärast Brexitit Rumeenia linnas Sibius EL-i tippkohtumist ja leppida seal kokku EL-i edasises tees.
Macron visandas Pariisis antud kõnes EL-i "põhjaliku ümbertegemise" ning mitmed selles tehtud ettepanekud olid sarnased Junckeri omadele, mille ta tegi septembris Euroopa Parlamendis.
Junckeri kabinetiülem Martin Selmayr ütles, et EL-i liidrid arutavad Junckeri ja Macroni ettepanekuid detsembris Brüsselis toimuval kohtumisel.
"Harva on näha sellist Prantsuse presidendi ja komisjoni presidendi vaadete kokkulangemist. Mõned nüansid on, tõepoolest, kuid ka tugev ühisosa," ütles Selmayr Twitteris.
Toimetaja: Indrek Kuus, Merili Nael
Allikas: AP - AFP - BNS