Macron kaasab enda sõjalisse pakti nii Suurbritannia, Saksamaa kui ka Eesti ({{commentsTotal}})

Prantsusmaa president Emmanuel Macron.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron. Autor/allikas: Blondet Eliot/SIPA/Scanpix

Prantsusmaa president Emmanuel Macron toob juunis kokku kümnest riigist koosneva nn tahte koalitsiooni, mille eesmärk on valmistada Euroopa relvajõud ette selleks, et koos kriisiolukordades tegutseda. Sellega püütakse siduda sõjalisse koostöösse ka Suurbritannia, kes Euroopa Liidust lahkub.

Ametnike sõnul allkirjastavad Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa, Itaalia, Hispaania, Hollandi, Belgia, Portugali, Taani ja Eesti kaitseministrid juunis Pariisis kavatsuste dokumendi, milles lubavad arendada välja ühise strateegilise tegevuse, jagada analüüse ja prognoose probleemsetest kohtadest, mis võivad vajada sekkumist, ning koordineerida oma jõud tulevaste operatsioonide jaoks, kirjutab Politico.

Macron rääkis sellest ideest eelmise aasta septembris Euroopa integratsiooni puudutavas Sorbonne'i kõnes. Ta kutsus üles looma Euroopa ühist kiirreageerimisjõudu, kaitse-eelarvet ja doktriini tegutsemiseks erakorralistes olukordades, kus USA ja NATO ei pruugi sekkuda.

Prantsusmaa tahab värvata liitlasi, kes võivad aidata tal kanda sõjalist koormat eelkõige Aafrikas, kus Prantsusmaa 2012. aastal üksi Malis sekkus, et takistada islamimässulistel riigi üle kontrolli võtmist.

Kuna Euroopa Liidu nn alalise süvendatud kaitsekoostöö (PESCO) käivitamine on olnud aeglane, tahab Macron edasi liikuda väiksema grupi sarnaselt mõtlevate riikidega väljaspool Euroopa Liidu ja NATO institutsionaalseid struktuure.

Prantsuse-Briti kaitsekoostöö ekspert Johns Hopkinsi ülikoolis Alice Pannier ütles, et Prantsusmaa idee on tuua kokku need Euroopa riigid, kes on sõjalistes sekkumistes ja ÜRO rahuvalvemissioonides kõige kogenumad ning kellest osa ei ole poliitilistel põhjustel PESCO-ga seotud, nende hulgas Taani ja Suurbritannia.

Pariis on diplomaatide sõnul väidetavalt soovinud ka NATO-sse mittekuuluvate Rootsi ja Soome ning Euroopa Liidu välise Norra kaasamist algatusse, kuid need riigid on otsustanud esialgu sellest kõrvale jääda.

Eesti kaasamisega on Pariis teinud kindlaks, et juba algusest peale on kambas Euroopa Liidu idaosa riik, kes on n-ö eesliinil Venemaaga.

Saksamaa allikas ütles, et kuigi Berliin tunneb Macroni algatuse suhtes ebamugavust, on otsustanud võimud juunis kohtumisel osaleda selleks, et vältida Prantsusmaa-Saksamaa mõra ning hoida silm peal sellel, mida Pariis ja London teevad.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: