Kurdistan juba tunneb referendumi tulemusi - kolm suurt riiki, kes on erinevatel ajajärkudel olnud omavahel korralikult tüliski ja kasutanud selleks ka kurde, püüavad nüüd just neile kohta kätte näidata, vahendas "Välisilm".

Iraagi keskvalitsus keelustas reedest kõik rahvusvahelised lennud regiooni ja seda reeglit aitavad täide viia nii Türgi kui ka Iraan. Teheran käskis veel iraani ettevõtetel peatada naftatoodetega kauplemine Kurdistaniga.

Iraan alustas esmaspäeva hommikul kahe suurema piiriületuspunkti juures ka sõjalisi õppuseid, mistõttu tuli kaubandus, kuid mitte inimeste piiriülene liikumine, peatada.

Iraani relvaüksuste asejuhi teatel aidatakse Iraagi keskvõimul saavutada maapiiri kontroll.

Ka Türgi on otsustanud Kurdistanist tuleva nafta edasimüügist saadava raha anda kurdi juhtkonna asemel otse Bagdadi.

"Praegusest alates käib meie suhtlus regiooniga läbi keskvalitsuse Bagdadis. Iraan, Iraak ja Türgi tagavad, et piirkonnas mängitavad mängud ei läheks läbi," ütles Türgi peaminister Binali Yildirim.

Kurdistani valitsus keeldus loovutamast piiriületuse kontrolli Iraagi valitsusele. Iraagi parlament toetas armee saatmist Kirkuki ehk vaidlusaluse naftarikka piirkonna piiriületuskohtadesse. Seega võib tekkida oht, kus Kurdistani peshmerga võitlejad peavad iraagi sõjaväele vastu hakkama, olles vaid mõni nädal tagasi koos võidelnud ISIS-e vastu.

Mõlema selja taga on ka USA, kes aga ei tunnusta referendumit. Veelgi enam, USA välisminister Rex Tillerson tegi avalduse, milles ütles, et mõne aja pärast oleks soodsam seis. USA on seda varemgi lubanud, mistõttu on arusaadav Erbilis valitsev skepsis Washingtoni ametnike taolistele lubadustele.

"Ameeriklased on kohapeal ja nad on väga mõjukad. Nad peavad sekkuma. Neil peab olema sõna sekka öelda. Põhimõtteliselt ju pärast 2003. aastat lõid ameeriklased ja koalitsiooniväed Iraagi, seepärast peavad nad selle lahendama, et iraaklaste verd säästetaks ja saaksime vältida kurdide ja araablaste kodusõda," rääkis Bagdadis tegutsev poliitikaanalüütik Zyad Mukhlif al-Arar.

Kurdistani president Massoud Barzani avaldas nädal tagasi lootust, et läbirääkimistel Bagdadiga jõutakse iseseisvuseni ehk kahe aasta pärast. Iraagi peaministri büroo teatel ei saa dialoogi pidada enne, kui Kurdistani võimud tühistavad põhiseaduse vastase referendumi. Seda nõudmist ei saa aga Barzani juhitud poliitikud täita.

Barzani liidrirolli taga on ka ajalooline fakt, et just tema isa, Mustafa Barzani oli lühikest aega Iraanis vastu pidanud kurdide iseseisva vabariigi kaitseminister. Nõukogude Liidu relvade toel vastu pidanud Iraani kurdidel on see endiselt meeles ning just seda kardab ka Iraan.

Mahabadis aasta tegutsenud riigi juhti karistati karmilt, kuid Mustafa Barzanil õnnestus põgeneda Nõukogude Liitu. Sellest tuleb ka vastus, miks Iisrael toetab kurdide iseseisvust - kuna iraanis elab mitu miljonit kurdi, kellel on ühine keel Iraagi kurdidega, siis Iraani võimaliku ühtsuse murendamine pakub Iisraelile võimalust.

"Mõistan, miks Hamasi toetajatel on komme näha Mossadi igas kohas, mis neile ei sobi. Kuid Iisraelil ei olnud kurdi referendumis mingit rolli, peale sügava ja loomuliku sümpaatia, mis on kestnud aastaid kurdi rahva nende püüdluste suhtes," ütles Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu.

Kurdistani küsimus on pälvinud tähelepanu ka Euroopas. Prantsuse president Emmanul Macron kutsus 5. oktoobriks Iraagi valitsusjuhi külla, et asja arutada ja leida rahulikum lahendus.