Kõneisiku kinnitusel katab relvarahu kõiki rindejooni, vahendas Reuters.

Täpsemaid detaile väidetava kokkuleppe kohta pole veel avaldatud.

Kuigi Kurdistani regiooni valitsus kinnitas relvarahu saavutamist, siis Bagdadil kulus teema ametlikuks kommenteerimiseks veel aega.

Ka USA koalitsiooni esindaja täpsustas hiljem oma teadet ja märkis, et relvarahu ametlik seis on endiselt ebaselge ning et läbirääkimised poolte vahel alles kestavad.
Reede õhtul teatas Iraagi peaministri Haider al-Abadi kantselei lõpuks, et valitsusjuht on andnud valitsusvägedele korralduse peatada igasugune kurdi üksuste vastu suunatud sõjategevus 24 tunniks.

Valitsuse väitel on relvarahu osaks ka see, et Iraagi võimudel on võimalus võtta oma kontrolli alla seni Kurdistani üksuste käes olnud piiriületuspunktid.

Iraagi peaminister on nõudnud Kurdistani iseseisvusreferendumi tühistamist

Iraagi peaminister Haider al-Abadi lükkas alles neljapäeval tagasi Kurdistani piirkonna juhtide ettepaneku alustada läbirääkimisi ja "külmutada" eelmisel kuul toimunud iseseisvusreferendumi tulemus.

Peaministri sõnul nõuab valitsus Kurdistani iseseisvusreferendumi tühistamist ja Iraagi põhiseaduse austamist ning mingite vahepealsete ettepanekutega ei lepita.

Iraagi Kurdistani võimud tegid kolmapäeval Bagdadile ettepaneku, mille kohaselt külmutab Erbil septembri lõpus toimunud iseseisvusreferendumi rakendamise ning soovib alustada Iraagi keskvalitsusega dialoogi pingete maandamiseks.

"Võitlus kahe poole vahel ei anna võitu mitte kellelegi, see viib riigi täieliku hävinguni," vahendas Reuters Kurdistani regionaalvalitsuse avaldust.

Kurdistani võimud tegid Bagdadile ka ettepaneku kehtestada koheselt relvarahu, külmutada iseseisvusreferendumi tulemus ning alustada "avatud dialoogi föderaalvalitsusega lähtudes iraagi põhiseadusest".

Iraagi relvajõudude pressiesindaja aga teatas, et keskvalitsuse poolt alustatud sõjaline operatsioon kurdide poolt ISIS-e käest vallutatud alade kontrolli alla saamiseks jätkub regionaalvalitsuse ettepanekust hoolimata. "Sõjalised operatsioonid pole poliitikaga seotud," märkis sõjaväe kõneisik.

Samas teatas Iraagi sõjavägi juba nädal aega tagasi, et saavutas oma eesmärgid 48 tundi kestnud operatsioonis väljaspool autonoomset Kurdistani asuvate kurdiüksuste vastu.

Iraagi valitsusvägede sõdurid ja sellega liidus olevad relvarühmitused hõivasid esmaspäeval ja teisipäeval Kirkuki provintsi ja selle naftaväljad ning alad, mida kurdi üksused kontrollisid Niineve ja Diyala provintsis.

"Julgeolek taastati Kirkukis asuvates sektorites. Üksused paigutati ümber, nad taastasid Diyala provintsis kontrolli Khanaqini ja Jalawla üle ning Niineve tasandikul Makhmuri, Bashiqa, Sinjari, Mosuli tammi ja teiste piirkondade üle," ütles Iraagi ühisväejuhatus teates.

Teade andis seega mõista, et pingelises sisepoliitilises olukorras toimunud sõjaoperatsioon on lõppenud.

Operatsioon oli vastusamm Iraagi koosseisu kuuluva Kurdistani iseseisvusreferendumile, pärast mida tahtis Iraagi keskvalitsus tõrjuda kurdi üksused aladelt, mis jäävad põhiseaduse alusel Kurdistanist välja. Referendum toimus 25. septembril.

Peaminister Haider al-Abadi on varem öelnud, et läbirääkimiste eeltingimuseks on kurdide iseseisvusreferendumi tühistamine.

Samas teatas Iraan kolmapäeval, et pärast iseseisvusreferendumit suletud piiripunkt Kurdistaniga on taas avatud.

Nii Türgi kui ka Iraan on Kurdistani iseseisvusreferendumi asjus avaldanud tugevat toetust Iraagi keskvalitsusele.

Iraagi Kurdistani juht Massoud Barzani aga süüdistas Kirkukist kurdiüksustele antud taganemiskäsu andmises oma poliitilisi vastaseid.

Kurdi relvajõud süüdistasid Barzani vastu seisvat erakonda Kurdistani Patriootlik Liit "reetmises" ja kokkumängus keskvalitsusega, mis päädis Kirkuki jätmisega Iraagi keskvõimule.

Kurdivägede liidrite sõnul taganetakse aladele, mis olid kurdide kontrolli all enne 17. oktoobrit 2016, kui Iraagi ja kurdi väed alustasid operatsiooni Mosuli linna vabastamiseks äärmusrühmituselt ISIS.