"Välisilm" analüüsis Kirkukis toimuvat ({{commentsTotal}})

Kurdid alustasid iseseisvuspüüdlusi, kuid need on saanud halva alguse - pešmerga ridades toimus põhimõtteliselt reetmine ja Kirkukis on Iraagi väed sees. "Välisilm" tegi ülevaate Kirkukis juhtunust.

Iraagi keskvalitsuse sõjavägi kuulutas Kirkuki regiooni enda kontrolli alla kuuluvaks 20. oktoobril. Seega suutis Iraagi armee, USA väljaõpetatud terrorismivastase võitluse üksused ja Iraani toetatud võitlejad vaid viie päevaga lükata kurdide kuulsa pešmerga vaidlusalustelt aladelt välja, vahendas "Välisilm".

Iraagi vägede niivõrd kiire edasitungi põhjus ei olnud mitte pešmerga pehmus, vaid selles, et muidu suurt ühtsust näidanud kurdide ridades toimus põhimõtteliselt reetmine. Bagdadiga tihedamalt suhtleva Talabani perekonna ehk Kurdi Patriootliku Liidu ridadest osa lasi Iraagi väed Kirkuki, misjärel otsustas pešmerga liider tagasi tõmmata kogu väeüksuse, et ei tekiks kodusõda, mis tõmbaks lootusele iseseisvuda igasuguse kriipsu peale.

"Tundub, et see on siiski üks fraktsioon ja vähemuse fraktsioon PUK-is. Nad on pärast seda Kirkuki äraandmist kinnitanud ühtsust, ka PUK-i liidrid. Tegelikult kurdi üksuste üldjuht on ise PUK-i liige ja asepresident, kes on küllaltki legendaarne kurdi väejuht Kosrat Razul, kes juhtis kurdi operatsioone al-Qaeda vastu juba teises Lahesõjas ja selle järel," rääkis julgeolekuekspert Erik-Niiles Kross.

Iraagi väed ei läinud aga naftarikka provintsi vallutamise või tagasivallutamisega liiale, vaid lõpetas sellel joonel, mis kehtis enne ISIS-e pealetungi algust 2014. aastal. Seega on mingi kokkulepitud piir olemas, kuid Kirkuk on vastuolulise staatusega. Kurdid peavad seda enda omaks, kuid niisamuti viitab Bagdad põhiseadusele, mille alusel on tegemist Iraagi alaga.

25. septembri referendum pani liikuma nii mõnegi hoovuse ka kurdide ridades, mida president Masoud Barzani ette ei näinud. Rahvusvaheline reageerimatus referendumi tulemusele vaid suurendas nõudeid, et niigi oma ametiaja limiidid kaks aastat ületanud Barzani peaks lahkuma.

Novembrisse kavandatud valimised on edasi lükatud valitseva segase olukorra pärast. Juba mitmendat korda üritab Lähis-Idas valitsevast segadusest kasu lõigata Venemaa. Riiklik naftakompanii Rosneft võttis 60-protsendilise osaluse Kurdistani peamisest naftatorust. Investeeringu suurus on 3,5 miljardit dollarit, kuid kurdide matemaatika rajaneb lootusel, et Moskva kaitseb oma investeeringut Bagdadi võimaliku rünnaku eest. Naftaleppe pärast sõitis Iraagi välisminister Moskvasse selgitusi saama.

"Rõhutan veelkord, et me austame Iraagi suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Kõik tekkivad probleemid tuleb lahendada kõiki rahvusi kaasava dialoogiga, arvestades kõigi etniliste, usuliste ja poliitiliste rühmitustega," rääkis Venemaa välisminister Sergei Lavrov.

Iraagi kurdidel on olemas põhimõtteliselt kõik, mis iseseisva riigi toimimiseks vaja: korrakaitsejõud, parlament, president ja haldussuutlikkus. Puudu on vaid rahvusvaheline tunnustus.

Enne referendumit tegi Washington mitteametliku ettepaneku, et kui kahe aastaga ei suudeta läbirääkimisi Bagdadiga vahendada, siis toetab Washington Kurdistani iseseisvusreferendumi korraldamist. Selliseid lubadusi on kurdid varemgi saanud. Teisalt ei saanud Iraagi peaminister Haider al-Abadi jätta reageerimata katsele föderaalne riik lõhestada.

Vastasseisu pärast on omaette kahvlis USA, mis on mõlema võitlejaid välja õpetanud. Iraagi peaministriga kohtunud USA välisminister Rex Tillerson arvas, et Iraani nõunikud võiksid pärast ISIS-e vastast kampaaniat koju minna, niisamuti nagu nende juhitud võitlejad. Bagdad peab sellist arvamust siseasjadesse sekkumiseks. Samas on Tillerson viidanud ka kurdide toetamise võimalusele.

"Kurdi rahval on palju täitumata ootusi. Neile lubati põhiseaduslikke õigusi ja lubadused jäid täitmata. Osapooled peavad läbi viima mitmed toimingud, et täita Iraagi põhiseadust," rääkis Tillerson.

"On selge, et läänemaailm on äraootav. USA on öelnud, et ei taha sekkuda ühel ega teisel poolel. See on, mõneti võiks öelda, sammukene kurdide mõistmise suunas. Selline tavaline riiklikult mõtlev hoiak oleks, et toetame keskvalitsust ja me oleme tunnustanud Iraaki kui vabariiki ja tema piirides ja me ei soodusta mingeid spearatiste. See on umbes see, mida Euroopa Liit on öelnud Kataloonia kohta. Seda Washingtonist öeldud pole, sealt on selgelt öeldud, et mõistetakse kurdide püüdlusi," kommenteeris Kross.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: