Iraagi kurdid toetasid eelmisel nädalal toimunud rahvahääletusel ülekaalukalt iseseisvust. Hääletus oli mittesiduv, kuid on sellest hoolimata järsult pingestanud suhteid Iraagi keskvalitsusega ja läbisaamist naaberriikidega nagu Türgi ja Iraan. Samuti on kriitikud teinud hääletuse protseduuri asjus etteheiteid, vahendasid Yle ja Reuters.

Piiri ja territooriumi kontrolli küsimustest saab peamine tüliallikas, kui Iraagi Kurdistan otsustab iseseisvumisprotsessiga jätkata.

Seni on hääletuse mõju olnud peamiselt poliitiline kuid kurdi väed on varemgi võidelnud valitsusmeelsete paramilitaarsete üksustega ning pingestunud olukorras on olemas märkimisväärne risk vägivallaks.

Iraagi kurdide president Massoud Barzani on olnud ametis alates 2005. aastast. Kuna presidendi ametiaeg kestab viis aastat ja Barzani on olnud presidendiks kaks ametiaega järjest, peaks tema valitsusaeg läbi saama.

Kurdide parlamendivalimised toimusid viimati 2013. aastal. Parlamendis on 111 kohta, millest 11 on kindlustatud mittekurdidest saadikutele. 30 protsenti kohtadest aga peab kuuluma naissoost rahvasaadikutele.

Barzani avaldas nädal tagasi lootust, et läbirääkimistel Bagdadiga jõutakse iseseisvuseni ehk kahe aasta pärast. Iraagi peaministri büroo teatel ei saa dialoogi pidada enne, kui Kurdistani võimud tühistavad põhiseaduse vastase referendumi. Seda nõudmist ei saa aga Barzani juhitud poliitikud täita.

Barzani liidrirolli taga on ka ajalooline fakt, et just tema isa, Mustafa Barzani oli lühikest aega Iraanis vastu pidanud kurdide iseseisva vabariigi kaitseminister.

Nii kurdide kui ka Iraagi valitsuse liitlaseks on USA ning koos võideldakse äärmusrühmituse ISIS vastu. USA aga referendumit ja selle tulemust ei tunnista.