Koidula piirijaam on töötanud mõnda aega miinimumvõimsusega ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Koidula piirijaam töötab juba mõndaaega miinimumvõimsusega, tootes kahjumit mitte üksnes Eesti Raudteele, vaid ka seal toimetavatele ametkondadele. Seetõttu on piirijaamas muudatusi tegemas nii politsei- ja piirivalveamet kui ka EVR Cargo, kes on tänaseks Koidulast minema kolinud vedurihoolduse.

Kuigi Koidulast võiks ööpäevas läbi sõita 16 rongipaari, siis reaalsuses sõidab sealt läbi üks-kaks rongipaari ööpäevas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Väga valus küsimus. Koidula piirijaam töötab tegelikult kümnendikuga oma võimsusest, isegi vähem," tõdes Eesti Raudtee juht Erik Laidvee.

2011. aastal avatud Koidula piirijaama ehitus läks maksma 70 miljonit eurot. Laidvee sõnul on jaama iga-aastased ülalpidamiskulud 460 000 eurot aastas.

Lisaks jaamahoonele leiab Koidula piirijaamast ka maksu- ja tolliameti kaubalao ning vedurite parandamiseks mõeldud depoohoone, mida senini rentis Eesti Raudteelt EVR Cargo. Viimane ütles aga juba suve keskpaigas rendilepingu üles.

"Venemaalt tulevate rongide arv ja Venemaale tagasiviidavate rongide arv on ju viimase viie aasta jooksul kogu aeg kahanenud. Meil ei olnud enam otstarbekas pidada üleval seda hoonet sellisel kujul. Me viisime oma remonditööd teise kohta. Meil on olemas Tartus punkt, meil on olemas Tapal punkt, meil on Muugal," rääkis EVR Cargo juht Raul Toomsalu.

Ettevõte hoiab selle lükkega aastas kokku ligi 100 000 eurot. Muudatuste tuultes tuli koondada ka üks inimene.

Muudatusi Koidula piirijaamas töötavate inimeste töökorralduses plaanib ka politsei- ja piirivalveamet.

"Praegu, kahjuks on Koidula raudteejaama töökoormus niivõrd väike ja me üritame tehniliste vahendite arengut, et saame tehniliste vahenditega tagatud piirirežiimi. Hetkel jäävad meil 24/7 inimesed sinna alles, aga lihtsalt kasutame neid efektiivsemalt," selgitas Kagu piiripunkti juht Andrus Reimaa.

"Aktuaalne kaamera" küsis Laidveelt, kas võib ka tekkida olukord, kus Koidula raudteepiirijaam tuleks sulgeda.

"Põhimõtteliselt, ma arvan, et kõik on võimalik, aga sellist vajadust ma praegu ei näe, sest me need kulud oleme viinud nagunii juba miinimumini, mis seal on. Jaam iseenesest on ikkagi väga vajalik ja töötame selles suunas, et oleks lihtsalt rohkem tööd sellel jaamal," vastas Laidvee.

Tema sõnul käivad neil hetkel läbirääkimised Hiina suunal.

"Juba novembrist saame ka esimese konteinerrongi Hiinast liikuma ja see peaks olema esimene uutest projektidest, millest oleme pikalt rääkinud - küll sadam kui ka meie -, et hakkaks Aasia suunalt transiitkaup liikuma," ütles Laidvee.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: