Andrus Ansip, kelle valitsusajal Koidula piirijaam rajati, kinnitas "Aktuaalsele kaamerale", et see oleks tulnud ehitada niikuinii ning põhjused selleks olid seotud eeskätt tartlaste, aga ka kogu riigi ohutusega.

"Sest vanasti, kui seda Koidula piirijaama ei olnud, siis piiriprotseduure ja tolliprotseduure ei olnud võimalik piiri peal teha, need tehti ära Tartus, aga tartlastele oli see üksjagu ohtlik kui suures koguses kergestisüttivaid kütuseid, ohtlikke veoseid hoiti lihtsalt Tartu südalinnas selleks, et teha piiri- ja tolliprotseduure," selgitas ta.

Toonane peaminister Ansip möönab täna, et jaama oleks võinud ehitada väiksema.

"Praeguse teadmise juures on ta selgelt üledimensioneeritud, oleks võinud teha väiksema. Aga ma väidan, et ega see oluliselt kulutusi poleks kokku hoidnud, sest suur osa vahenditest läks ikka selleks, et see uus raudtee väljaehitada ja mitu rööpapaari seal konkreetses kohas on, see nii väga oluline ei ole," ütles ta.

Praegune valitsus loodab, et Vene transiidivood vähemalt osaliselt taastuvad ja äratavad Koidula jaama taas elule.

"Järjestikustel aastatel on raudteeveo mahud vähenenud, aga see ei pea nii jääma. Me teeme omalt poolt päris kõvasid pingutusi, et transiidil oleks Eestis tulevikku: selle jaoks sai taastatud ka transiidikomisjon, mis ei käinud koos aastast 2011, aga tänavu on regulaarselt koos käinud," rääkis majandusminister Kadri Simson.

Plaani aastas ligi pool miljonit eurot kahjumit tootev Koidula jaam kinni panna praegu päevakorras ei ole.

"Möödunud aastatel on sinna tehtud märkimisväärseid investeeringuid ja kinnipanek oleks küll väga äärmuslik lahendus," kinnitas Simson.