Hispaania väljastas reedel rahvusvahelise vahistamiskäsu Puigdemont'i, Antoni Comíni, Clara Ponsatí, Meritxell Serreti ja Lluís Puigi vastu ning soovib, et Belgia peaks nad kinni ja annaks Hispaaniale välja. Viisik andis end pühapäeval Belgia võimude kätte.

Neile on muu hulgas esitatud süüdistus mässus, mässule õhutamises, riigi raha väärkasutamises, allumatuses ja usalduse murdmises.

Prokurörid ütlesid, et uuriv kohtunik rahuldas Brüsseli prokuratuuri pühapäeva pärastlõunal esitatud taotluse vabastada kõik viis isikut tingimisi.

Neil on keelatud lahkuda Belgiast ilma kohtuniku loata, samuti peavad nad teada andma aadressi, kus nad peatuvad, ning täitma kõiki kohtu ja politsei kutseid kohale ilmuda, märgiti prokuratuuri avalduses.

"Kohtuniku otsust ei saa edasi kaevata," öeldi avalduses ja lisati, et viisikul tuleb järgmise 15 päeva jooksul uuesti Belgia kohtusse ilmuda.

Puigdemont ja eksministrid lendasid Brüsselisse, kui Hispaania keskvõim tagandas 28. oktoobril ametist tema ja ta valitsuse. Viisik pidi ilmuma neljapäeval Hispaania kohtu ette, kuid ei teinud seda.

Belgia prokuratuur teatas varem, et võimalik väljaandmisprotsess võtta aega rohkem kui 60 päeva ehk kauem kui 21. detsember, mil Kataloonias peaksid toimuma ennetähtaegsed regionaalvalimised.

Hispaania valitsuse kõneisik Inigo Mendez de Vigo on öelnud, et valimistel võivad kandideerida kõik poliitikud, kes ei ole mõnes kuriteos süüdi mõistetud.

Välisminister: Belgia otsus Puigdemonti kohta saab olema õiguspõhine

Belgia otsus Kataloonia ekspresidendi Carles Puigdemont'i väljaandmisest saab lähtuma ainult õiguslikest kaalutlustest, ütles Belgia välisminister ajalehele Le Soir.

"Ja me kutsume üles suhtlema. See suhtlus ei ole pelgalt vaid Madridi ja Barcelona vaheline, vaid puudutab Hispaania kõiki provintse ja autonoomiaid, nagu see oleks meil või Itaalias, kui jutt on autonoomiast või riigireformist. Need on arutelud, mis peavad puudutama Hispaaniat tervikuna," ütles Didier Reynders esmaspäeval avaldatud usutluses.

Küsimusele, kas Kataloonia kriis, millesse on kaasatud ka Belgia, võib ohustada Belgia peaministri Charles Micheli valitsust, vastas välisminister: "Me kontrollime olukorda koos meie (Hispaania) ametivendadega, inimeste vaba liikumine, õiguslike asutiste toimimine (jätkub) ja kõik räägivad, et meie õigusemõistmine toimib korrektselt. (Puigdemonti) asja ei aruta poliitikud."

"Need on õiguslikud protseduurid. Õiguslikke protseduure ei tohi takistada," lisas Reynders vastuses küsimusele, kuidas toimivad Belgia võimud, kui kohus otsustab Puigdemonti Hispaaniale välja anda.

"Nad ei tohi Belgiast kohtu loata lahkuda, peavad elama kindlal aadressil ja osalema isiklikult kõikidel menetlustoimingutel ning ilmuma kohale kohtu- ja politseivõimude iga kutse peale," tsiteeris Le Soir Belgia kohtuametnikku.

Madrid: austame Belgia otsust Kataloonia eksliidrite kohta

Hispaania austab Belgia kohtu otsust jätta tingimisi vabadusse viis Kataloonia valitsuse endist liiget, kelle väljaandmist Madrid taotleb, ütles esmaspäeval Hispaania asepeaminister.

Ajalehe El País teatel ütles Soraya Sáenz de Santamaría, et Madrid austab seda otsust, sest Belgia on sama demokraatlik riik kui Hispaania. 

Kataloonia eksjuhid peavad ilmuma 17. novembril Belgia kohtusse

Puigdemont ja neli endist ministrit peavad ilmuma 17. novembril Belgia kohtusse, kus on arutusel Hispaania taotlus nende väljaandmiseks, ütles kohtuallikas esmaspäeval.

Allika teatel peavad Puidgemont ja neli eksministrit ilmuma 17. novembril kell 14.00 Brüsseli kohtusse, kus toimub  väljaandmisprotsessi esimene istung pärast viisiku vabastamist kautsjoni vastu pühapäeva õhtul.

Puigdemont: Kataloonia eksametnikud on "justiitspealetungi" ohvrid

Puigdemont'i hinnangul on tema ja teised Kataloonia iseseisvuslaste juhid Hispaania valitsuse "brutaalse justiitspealetungi" ohvrid.

Esmaspäeval Briti päevalehes The Guardian avaldatud kolumnis ütleb Puigdemont, et kinnipidamised on "kolossaalne ülekohus" ning tõotab võidelda Kataloonia iseseisvusmeelsete õiguse eest.

Puigdemont'i sõnul tahab ta tõmmata Euroopa Liidu riikide tähelepanu Hispaania tegevusele ning "nõuda probleemile poliitilist, mitte juriidilist lahendust".

"Hispaania riik peab austama seda, mida öeldi nii mitu korda terrorismiaastatel: lõpetage vägivald ning me võime rääkida kõigest. Meie, Kataloonia iseseisvuse toetajad, pole kunagi pöördunud vägivalla poole, otse vastupidi. Kuid nüüd leiame, et väide, et kõige üle saab arutleda, on vale."

Belgia parteijuht võrdles Hispaania võimuparteid Franco diktatuuriga

Belgia koalitsioonivalitsusse kuuluva erakonna N-VA juht Bart De Wever ütles esmaspäeval, et Hispaania valitseva Rahvapartei tegevus meenutab üha enam kindral Francisco Franco diktatuuri pool sajandit tagasi.

"Te ju teate, milline on Rahvapartei minevik ja aina enam olevik - see on kindral Franco, repressioonid, inimeste vangistamine nende meelsuse tõttu, vägivald oma kodanike vastu," ütles De Wever usutluses raadiojaamale VRT.

De Wever ise Belgia paremtsentristlikku koalitsiooni ei kuulu, kuid tema erakond on peaminister Charles Michel valitsuse suurim partei.

Meedia: umbes 200 Kataloonia linnapead läheb Brüsselisse

Umbes 200 Kataloonia linnapead saabub teisipäeval Brüsselisse, teatas ajaleht La Libre Belgique esmaspäeval.

Ürituse eesmärk on selgitada piirkonna kujunenud olukorda, täpsustab väljaanne. "Nad tahavad rääkida politsei-, kohtu- ja poliitilisest vägivallast," seisis veebilehel. Lehe uudis pärines Hispaania meediast.

La Libre Belgique'i andmetel langetati taoline otsus läinud reedel Kataloonia omavalitsuste liidu ja iseseisvust pooldavate omavalitsuste liidu ühisnõupidamisel.

Kataloonia linnapeade delegatsioon annab Euroopa Parlamendis pressikonverentsi.