Autorite ühing: toitlustusasutustel on litsentsileping kohutuslik
Eesti autorite ühing (EAÜ) alustas teavituskampaaniat, mille eesmärk on nõustada toitlustusettevõtete juhte sellest, kuidas Eesti ja välismaist muusikat oma äritegevuses kasutada ning täita autoriõiguse seadust.
Muusikaline taust saadab meid iga päev kaubanduskeskustes, söögikohtades, ühistranspordis ja mujal avalikus ruumis. Paraku ei ole igal kümnendal asutusel muusika mängimiseks ei autori luba ega kehtivat litsentsi. Sisuliselt on tegemist intellektuaalse omandi vargusega, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Autoriõiguse seadus kehtib Eestis alates 1992. aastast ning avaliku esituse all mõeldakse muusika mängimist külastajaile nii taustaks kui ka kontserdina.
Autorite huve kaitseb ja litsentsilepinguid sõlmib Eesti autorite ühing, kes esindab üle 5000 eesti ning ligi kolme miljoni välisriigi muusikaautori ja kirjastaja õigusi.
"Üks hulk on need, kes alustavad ettevõtlusega, kes plaanivad kasutada oma ettevõtetes muusikat, et nad võtaksid meilt litsentsi ja maksaksid ka autoritasu. Ja teine sihtgrupp, kellele me oma kampaania oleme suunanud, on need, kes juba tegutsevad, aga põhimõttekindlalt leiavad, et nad ei pea autoritasu maksma," selgitas EAÜ litsenseerimise osakonna juht Airi-Ulrike Lillevälja.
"EAÜ ei ole järlevalveorganisatsioon, selle poolega tegeleb meil politsei ja äärmuslikud juhtumid lähevad ka kohtusse," lisas ta.
Piirkonnapolitseinik Kristjan Repp selgitas, et kui baar, restoran või ostukeskus edastab muusikat litsentsilepinguta ja tekitab sellega kahju üle 200 euro, siis on tegemist kuriteoga. Alla 200 eurose kahju puhul on tegu väärteoga, mille puhul on ette nähtud karistus juriidilisele isikule kuni 6400 eurot ja füüsilisele isikule kuni 300 eurot trahvi.
Toitlustusasutuse litsentsitasu suurus sõltub asutuse suurusest, samuti sellest, kas muuusika on elavas esituses või tehnilise vahendi abil ette mängitud. Samuti sõltub see tantsuõhtute arvust.
Kohviku Must Puudel programmijuht Peeter Ehala ütles, et autoriõiguse seaduse täitmine ei ole nii keeruline ja kallis kui kardetakse.
"Meil on tehtud leping niimoodi, et me maksame korra kvartalis ühte konkreetset summat, mis on 2012. aastal sõlmitud lepingus kirjas. Sellega kaasneb ka luba lasta DJ-del muusikat mängida. Varasemalt, umbes kümme aastat tagasi on olnud sellega väga palju probleeme. Meil jääb see summa umbes 300 euro kanti ja kui see ära jagada, siis see ei ole eriti suur," rääkis Ehala.
Kuni 50 kohaga pubi või baari litsentsitasu määr on umbes 21 eurot kuus.
Kogu teabe litsentside tingimuste ja hinnakirjade kohta, samuti taotlemiseks vajalikud dokumendid leiab Eesti autorite ühingu kodulehelt.
Toimetaja: Priit Luts, Reet Weidebaum, Merili Nael