Mida rohkem kasvavad turul saastekvootide hinnad, seda rohkem peab teiste süsinikdioksiidi tekitajate seas nende eest raha välja laduma ka peamiselt põlevkivijaamades elektrit tootev Eesti Energia. See raha jõuab ringiga riigieelarvesse, kirjutas Põhjarannik.

Tänavu kaheksa kuuga on süsinikdioksiidi saastekvootide müügist laekunud riigieelarvesse 78,4 miljonit eurot, kuid juulikuus tõstis rahandusministeerium saastekvootide müügitulu prognoosi 2019. aastaks ligikaudu 80 miljoni euroni. Põhiline riigile laekunud tulude kasv on tingitud saastekvootide järsust kallinemisest.

Kui eelmisel aastal maksis kvootide enampakkumistel elektrijaamade korstnatest õhku paisatud süsinikdioksiidi tonn seitse kuni kaheksa eurot, siis tänavu teisel poolaastal ulatus tonni hind hiljuti juba 25 euroni.

Rahandusministeeriumi pressiesindaja Siiri Suutre ütles, et saastekvootide enampakkumistel saadavast tulust laekub igale müüvale riigile tema proportsionaalne osa vastavalt müügis olnud ühikute osakaalule.

Praeguse hinnataseme jätkumise korral on Suutre sõnul oodata tänavu kvootide müügitulude ülelaekumist. 50 protsenti sellest suunatakse energiatõhususe, taastuvenergeetika ja säästva transpordi edendamisse ning muude kliimapoliitika eesmärkide saavutamisse.