Välisagendiks peab registreerima välisrahastust saav rahvusvaheline meedia, kirjutas uudisteagentuur RIA Novosti. Vastavat meedet rakendati varem Venemaal tegutsevate vabaühenduste suhtes.

Kolmapäeval heakskiidu saanud dokumendi alusel peavad välisagendiks registreerima väljaanded nagu Ameerika Hääl ja Raadio Vaba Euroopa/Raadio Vabadus (RFE/RL).

Vene parlamendisaadikud ei täpsustanud, kas seadus puudutab näiteks ka USA telekanalit CNN.

Vastavate muudatuste poolt hääletas 409 seadusandjat 450-st, teatas uudisteagentuur TASS.

Riigiduuma aseesimehe Pjotr Tolstoi sõnul sundis Venemaad meetmeid rakendama USA.

"Antud otsus on peale sunnitud, mitte keegi meist ei tahtnud seda heaks kiita ja see ei mõjuta sõnavabadust meie riigis üldsegi," sõnas Tolstoi RIA Novostile.

Venemaa riiklik telekanal Russia Today (RT) teatas esmaspäeval, et täitis USA nõude ja registreeris end " välisagendina ". USA luureametid ütlevad, et RT oli üks Kremli vahenditest, millega üritati sekkuda USA 2016. aasta presidendivalimistesse. Venemaa eitab sekkumist.

Seaduse esimene lugemine jäeti riigiduumas vormistusvea tõttu vahele. Pärast kolmandat lugemist tuleb seadus esitada föderatsiooninõukokku ja seejärel allkirjastamiseks president Vladimir Putinile.

Riigiduuma aseesimees Tolstoi luges teisipäeval ette muudatuste täisteksti.

"Välisriigis registreeritud juriidiline isiku või juriidilise isikuta välisstruktuuri, mis edastab piiramata hulgale isikutele trüki-, audiovideo- või muid teateid, võib tunnistada välismeediumiks, mis täidab välisagendi ülesandeid, sõltumata selle õiguslikust vormist, kui see saab raha või muud vara välisriigilt, välisriigi ametkondadelt, rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, välisriikide kodanikelt või kodakondsuseta isikutelt, samuti nende volitatud isikutelt või Vene juriidilistelt isikutelt, kes saavad raha või muud vara taolistest allikatest."

Uue seaduse alla käivad eeskätt USA meediaettevõtted

Esimestena satuvad uue seaduse mõju alla Vene ühiskonnas tuntud USA meediakanalid nagu Ameerika Hääl ja Raadio Vaba Euroopa/Raadio Vabadus (RFE/RL). Ohu all on aga kogu välismeedia, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Välismaalt saadud raha ja Venemaa auditooriumile mõju avaldamine - sellest piisab, et Vene justiitsministeeriumil oleks võimalus tunnistada see meediakanal välisagendiks. Muuhulgas tähendab see, et teoreetiliselt saaks ka Eesti Rahvusringhäälingule panna välisagendi sildi.

"Kui Te olete välisministeeriumis akrediteeritud, siis Teid see ei puuduta. Mis aga puutub neisse vastuvõetud muudatustesse, siis need on täppisiseloomuga. Ja ma olen kindel, et justiitsministeerium määrab vastavad meetmed vastastikuse printsiibi alusel, lähtudes sellest, kuidas Vene meediaga käitutakse Läänes," selgitas riigiduuma aseesimees, Ühtse Venemaa liige Pjotr Tolstoi.

USA-s aga nimetati Russia Today ja Ameerika Hääle võrdlemist ebakorrektseks.

"Meie ajakirjanikud teevad sõltumatut, kõva kvaliteediga ajakirjandust. Niisiis ma ei usu, et venelaste sammud on vastastikused," kommenteeris Ameerika Hääle ja ja Raadio Vabadus ringhäälingunõukogu asedirektor Jeff Trimble.

Duumasaadikud olid aga otsusekindlad.

"Me peame lahti saama sõnavabaduse primitiivsest kujutlusest. Kahjuks või õnneks ta peab olema piisavalt lai, aga samuti ei tohi häbeneda seda piirata nii,
et see vastaks riigi- ja rahvushuvidele," sõnas Õiglase Venemaa fraktsiooni aseesimees Mihhail Jemeljanov.

Välisagendiks tunnistamine tähendab meediakanalitele, et see peab iga kolme kuu tagant esitama justiitsministeeriumile aruande oma tegevusest ja tähistama kõik materjalid sildiga "välisagent".

Mõned saadikud tahaksid laiendada seda nõuet Venemaa enda meediale.

"Meie enda meedia toob meile rohkem kahju. Nad on eetris ööpäevaringselt ja teatavad neid asju, mida mitte ükski välismaine tele- või raadiokompanii ei teataks. Sellepärast pole meil mõtet neid siin karta, me ei kardagi. Aga miks nemad seal kardavad, jääb arusaamatuks. Maailm on lahtine. Mida saab neile teatada Russia Today või telekanal Sputnik?" kommenteeris Liberaaldemokraatliku partei juht Vladimir Žirinovski.