Osa omavalitsustest meelitab uusi elanikke rahaga, osa rõhub südametunnistusele ({{commentsTotal}})

Aasta lõppedes on omavalitsused hooga käima lükanud elanikuks registreerimise kampaaniad, et saada tuleval aastal rohkem maksutulu. Mõni omavalitsus püüab uusi elanikke rahaga, teised rõhuvad südametunnistusele.

Möödunud aastal olid sissekirjutuskampaaniad haldusreformi tõttu eriti hoogsad ning vallad üritasid ületada 5000 elaniku piiri ja selle nimel loosisid välja isegi autosid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Elaniku tulumaks laekub kohalikule omavalitsusele selle järgi, kuhu on inimene 1. jaanuari seisuga sisse kirjutatud.

Nüüd, kui aasta lõpuni on veel veidi rohkem kui kuu, on omavalitsused taas kampaaniad käima pannud.

Tartu linnas elab hinnanguliselt 10 000 inimest, kelle elukoht on registreeritud kuhugi mujale. Kui varem on Tartu linn uusi elanikke püüdnud näiteks veekeskuse või teatripiletitega, siis tänavu mingeid erilisi hüvesid sissekirjutajale ei lubata.

"Need varasemad näited on meile õpetanud, et see tulemus on üsna lühiajaline. Inimesed saavad kingituse ja selle kingituse saamise tuhinas siis tõepoolest registreerivad ennast mõneks ajaks omavalitsuse hingekirja," selgitas linnapea Urmas Klaas.

Ometi on endiselt ka neid omavalitsusi, kes just kingituste, täpsemalt raha abil uusi elanikke püüavad. Näiteks Keila linn pakub elanikuks registreerimise eest sada eurot puhtalt kätte, mis on pikemas perspektiivis linna jaoks kasulik investeering.

"See 300 inimest, keda me arvestame, et on ainuüksi Tallinnasse läinud tasuta ühistranspordi pärast, iga inimene viib endaga kaasa tulumaksuosa ligikaudu 1000 eurot ehk kui niimoodi öelda, siis 300 000 eurot. Kui on endal mingi elamispind või mingi tuttav-sõber, siis ei ole üldse mingit probleemi. Aga kui seda ei ole, siis on ka võimalik, sest ka meil on selliseid pindu, kuhu saab sisse registreerida," rääkis Keila linnapea Enno Fels.

Kas elanik ka hiljem linna elama jääb, ei olegi niivõrd tähtis.

100 eurot saab kätte ka see, kes end Tartumaal Nõo valla elanikuks registreerib. Sel puhul on reeglid siiski rangemad ja registreerija peab Nõos ka päriselt elupaika omama.

"Oleks eeldus küll jah. Väljakirjutamist ei keela ju ka ükski seadus, aga me siiski põhieesmärgina näeme mitte nüüd selle 100 euro jahti, vaid ikkagi seda, et inimesel oleks veel üks väikene nüanss mõtlemaks selle üle, kas ta on ennast määratlenud õige omavalitsuse järgi," selgitas Nõo vallavanem Rain Sangernebo.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: