Riigi üheksa kuu tulud ületasid kulusid
Rahandusministeeriumi andmetel kasutasid riigiasutused riigieelarvega ette nähtud kuludeks ja investeeringuteks 6,51 miljardit eurot ehk 448,1 miljonit eurot ehk 7,4 protsenti rohkem kui mullu septembri lõpuks.
Riigieelarve kasutamine vastab prognoositule, riigi üheksa kuu tulud olid 6,55 miljardit eurot ehk 478,9 miljonit eurot ehk 7,9 protsenti suuremad kui aasta varem.
Investeeringuteks suunati 278,3 miljonit eurot, sealhulgas investeerisid riigiasutused ise 249,9 miljonit eurot ja investeeringutoetusi anti 28,5 miljoni euro ulatuses.
Riigiasutuste investeeringute kogumaht kasvas 22,7 protsenti võrreldes eelmise aasta septembri lõpu mahuga. 2017. aasta eelarvesse on riigiasutuste investeeringuid planeeritud 330,8 miljonit eurot, millest ligi poole moodustavad maanteede, transpordivahendite, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning muud investeeringud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarves. Riigiasutuste investeeringute eelarvest on üheksa kuuga kasutatud 75,5 protsenti.
Kuludest vähenesid ainsana finantskulud. Antud toetused, tööjõu- ja majandamiskulud ning muud kulud kasvasid võrreldes eelmise aastaga.
Antud toetused, mis moodustavad riigieelarve kuludest ja investeeringutest poole ehk 50,5 protsenti, kasvasid kokku 7,5 protsenti ehk 216 miljonit eurot.
Sotsiaalkindlustuses suurenesid kulud vanaduspensionidele 52,9 miljonit eurot ehk 5,2 protsenti. Samal ajal töövõimetuspensionide maht kahanes 21,9 miljonit eurot ehk 11,3 protsenti.
Sotsiaalabitoetustest kasvasid peretoetused 35,2 miljoni euro võrra ehk 11,7 protsenti, millest paljulapselise pere toetuse kasv moodustas 16,5 miljonit eurot ning vanemahüvitise kasv 14,6 miljonit eurot.
Sihtfinantseeringuid tegevuskuludeks ja investeeringuteks on antud 112,4 miljonit eurot ehk 29,6 protsenti rohkem kui mullu sama ajaga. Kasvust 60 protsenti moodustavad kodumaised toetused ja 40 protsenti välisvahenditest antud toetused.
Tööjõu- ja majandamiskulude maht oli möödunud aasta üheksa kuu kuludest 30,1 miljoni euro võrra ehk kolm protsenti suurem. Septembri lõpu seisuga on tööjõu- ja majandamiskulude eelarvest kasutatud 63,9 protsenti, mis on ootuspärane, kuna Eesti Euroopa Liidu nõukogu eesistumine alates juuli algusest toob kuni aasta lõpuni kaasa kulude suurenemise – 2017. aasta eelarvesse on planeeritud 60,7 miljonit eurot eesistumisega seotud tööjõu- ja majandamiskuludeks.
Tööjõukulud kasvasid neli protsenti peamiselt tippspetsialistide töötasude arvel. 2017. aasta eelarvesse planeeriti konkreetsete sihtgruppide – õpetajate, siseturvalisuse, tervishoiu-, sotsiaalhoolekande- ja kultuuritöötajate – palgakasvuks lisavahendeid kokku 25,5 miljoni euro ulatuses. Lisaks suurenevad tööjõukulud seoses EL-i nõukogu eesistumisega.
Majandamiskulude mahu kasv 1,8 protsendi võrra tulenes peamiselt kulude suurenemisest kinnistutele 11,8 miljoni euro võrra ehk 15,8 protsenti ja sotsiaalteenustele 11 miljoni euro võrra ehk 11,4 protsenti.
Samuti on võrreldes eelmise aasta üheksa kuuga kasvanud riigiasutuste kulud nii pika- kui ka lühiajalisteks lähetusteks 6,6 miljonit eurot ehk 20 protsenti ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 4,8 miljonit eurot ehk 20,5 protsenti.
Alates juulist on võrreldes mullusega tõusnud seoses EL-i nõukogu eesistumisega lisaks loetletutele ka administratiivkulud ning ürituste korraldamise kulud.
Välistoetustest on selle aasta jooksul tegevusi ellu viidud 326,5 miljoni euro eest. Sellest kõige suurema mahuga tegevused on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil ning maaeluministeeriumil.
Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014–2020 rakendamisega on ka teiste ministeeriumide tegevuste elluviimine hoogsalt käivitunud. Mõõdetavat mõju on oodata peamiselt alates 2018. aastast.
Kogu käimasoleval 2014.–2020. aasta finantsperioodil saab Eesti kasutada 4,4 miljardi euro ulatuses struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid ning lisaks saab taotleda vahendeid eri programmidest ja fondidest, millest varasemaga sarnase taotlemisedukuse korral võivad Eesti taotlejad saada projektide elluviimiseks hinnanguliselt ligi kahe miljardi euro ulatuses vahendeid.
Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas septembri lõpu seisuga 1,29 miljardit eurot, millest likviidsusreservis oli 876,1 miljonit ning stabiliseerimisreservis 412,6 miljonit eurot.
Alates aasta algusest on riigikassa hallatavate likviidsete varade maht kasvanud 97,8 miljoni euro võrra ehk 8,2 protsenti, sealhulgas likviidsusreserv kasvas 91,2 miljoni euro ehk 11,6 protsenti ja stabiliseerimisreserv 6,6 miljoni euro ehk 1,6 protsendi võrra.
2017. aasta eelarves on planeeritud tulude maht koos edasiantavate tuludega 9,48 miljardit eurot ning kulude ja investeeringute maht koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 9,9 miljardit eurot. Kaheksa kuuga on tulude aastaks kavandatud eelarvest täidetud 61 protsenti ja kulude eelarvest koos investeeringutega 58 protsenti.
Möödunud aastast toodi kasutamata jäänud vahendeid 2017. aastasse üle 246,2 miljoni euro ulatuses, millest investeeringud ja investeeringutoetused moodustasid 80,5 miljonit eurot, valitsuse reservi vahendid 38,1 miljonit eurot ning välistoetuste kaasfinantseerimise vahendid 49,8 miljonit eurot.
Alates 2017. aastast on riigieelarve koostatud tekkepõhise metoodika alusel, samas kõikidel eelnevatel aastatel oli riigieelarve kassapõhine.
Eelnevast tulenevalt on 2016. aasta võrdlusandmeteks võetud tekkepõhised mahud saldoandmike infosüsteemist, mis erinevad eelmisel aastal avalikustatud kassapõhistest mahtudest.
2017. aasta eelarve koostamisel võeti arvesse kahe metoodika vahelisi erinevusi ja kõik teadaolevad kohandused kajastuvad vastuvõetud riigieelarves.
Tekkepõhises eelarvestamise metoodikas kajastatakse kõik majandustehingud nende toimumise perioodis, sõltumata sellest, millal tehingu eest makstakse või tulu laekub. Kassapõhises eelarvestamise metoodikas kajastatakse kõik kulud selles perioodis, kus tehingu eest makstakse.
Toimetaja: Marek Kuul