Aab teeb valitsusele ettepaneku Patarei merekindluse müümiseks ({{commentsTotal}})

Jaak Aab Patareiga tutvumas.
Jaak Aab Patareiga tutvumas. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Riigihaldusminister Jaak Aab on teinud valitsusele ettepaneku Patarei merekindluse kinnistu enampakkumisel müüa; valitsus koguneb otsust tegema lähiajal.

Rahandusministeeriumi hinnangul tagab hoone müük kiirema viisi mälestise kaitseks, kui selle avalikust huvist lähtuvalt kinnistu Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) omandisse jätmist, sest hoone renoveerimiseks puuduvad vajalikud vahendid, seisab Aabi ettepanekus.

Varasemalt on Patarei merekindluse müük takerdunud ebapiisavalt arendatud piirkonna tõttu, kuid viimaste aastate jooksul on Kalamaja piirkond muutunud populaarsemaks, rajatud on Kalaranna tänav ja Kalamaja on muutunud investorite jaoks atraktiivsemaks. Samuti on riik algatanud detailplaneeringu, mis lubab kinnistule ehitada uusi hooneid.

Kinnistu renoveerimine läheks maksma ligikaudu 50-100 miljonit eurot. Kui renoveerida vaid muuseumipind, läheks ülejäänu konserveerimine maksma minimaalselt 8 miljonit eurot. Lisaks on ka merekindluse ülalpidamiskulud aastas ligikaudu 3-4 miljonit eurot.

Seega oleks rahandusministeeriumi hinnangul riigieelarve võimalusi arvestades mõistlik fikseeritud tingimustel avalik enampakkumine.

Seni ei ole õnnestunud leida Patareile kasutust riigi funktsioonide täitmisel, kuid osa pinna üürimise vastu on huvi üles näidanud Eesti Mälu Instituut. Instituut on teinud ettepaneku kommunismikuritegude muuseumi ja uurimiskeskuse rajamiseks Patarei kompleksi.

Rahandusministeeriumi hinnangul on riigieelarve võimalusi kaaludes mõistlik panna merekindlus fikseeritud tingimustel avalikule enampakkumisele ning tagada riigi vajadustele vastava üürilepingu sõlmimine tulevase kinnistu omanikuga.

Peaminister Jüri Ratas ütles novembri keskel riigikogu infotunnis, et Patarei merekindluse korda tegemine maksma umbes 100 miljonit eurot ning merekindluse konserveerimine maksaks 3-5 miljonit eurot ning RKAS saab aastas investeerida umbes 70 miljonit eurot.

"Oluline on, et merekindlus ei häviks ja võimalikult suur osa sellest jääks avalikku kasutusse," ütles Ratas. "Esimene võimalus otsuse langetamiseks on aasta lõpus valitsuskabinetis."

Peaminister lisas, et tema hinnangul oleks mõistlik korraldada ka rahvusvaheline ideekorje, et koguda merekindluse taastamislahenduste kohta häid näiteid üle maailma. Ratas ei välistanud, et hoone renoveerimisel võivad riik ja erasektor koostööd teha.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: