Saksamaa on endiselt valitsuseta ning paljud senise liidukantsleri Angela Merkeli pooldajad peavad tunnistama, et suuresti on põhjuseks, miks valitsust kokku ei saada, just erinevate poliitiliste jõudude vastuseis Merkeli põgenikepoliitikale, vahendas "Välisilm".

Põgenikekriisi ajal julges Merkel Euroopa mõttes vastuvoolu ujuda ning lasta põgenikel suhteliselt vabalt Saksamaale valguda. Ükskõik, kas selline poliitika eurooplastele meeldis või mitte, jättis see Merkelist mulje kui tugevast juhist.

Oma osa oli tugeva juhi kuvandis ka seigal, et suurem osa Saksamaa elanikest tundus Merkeli poliitikat toetavat.

Nüüd on selge, et Merkeli põgenikepoliitika taunimiseks ei pea sugugi olema populistliku Alternatiiv Saksamaale (AfD) esindaja. Põgenikepoliitika oli peamisi tegureid, miks Vabad Demokraadid (FDP) koalitsiooniläbirääkimistelt lahkusid. Veel hullem aga, et erimeelsused põgenikepoliitikas ähvardavad kiilu lüüa kristlike demokraatide (CDU) ja tema ajaloolise liitlase, Baieri Kristlik-Sotsiaalse Liidu (CSU) vahele. CDU ja CSU on nii lähedased, et neid enamasti nähakse ühe parteina.

Erimeelsused võivad kasvada veelgi, kui CSU kandidaadiks Baieri liiduma peaministrikohale sai Merkeli põgenikepoliitika suhtes kriitiline Markus Söder, samas kui Merkeli ideede suhtes sallivam Horst Seehofer ametist lahkub, et kandideerida uuesti CSU juhiks.

Baier on üks liidumaid, millele põgenikekriisi algusest peale sai osaks tugev põgenikesurve.

"Liidumaa peaminister ja parteijuht selgitas oma ettepanekut täna ja tegelikult sai see tugeva toetuse. Lühidalt tähendab see, mida ma täielikult ka toetan, et Horst Seehofer kandideerib taas parteijuhiks. Ma usun, see on õige otsus. See on hea ja tugev otsus, sest näitab selgesti, et me oleme rasketel läbirääkimistel Berliinis tugevasti esindatud," rääkis Baieri liidumaa rahandusminister Markus Söder.

Pealispindne oleks seletada praegust ummikut ainult põgenikekriisiga. Olulisemaks põhjuseks on miski, mida võiks nimetada demokraatia üheks paradoksiks - nimelt Saksamaa poliitiline kultuur, kus on reegel, et otsused langetatakse konsensuslikult. Kui aga tekib olukord, kus kõigi osaliste aluspõhimõtted riivatud saavad, mis kompromissile jõudmise väga raskeks teeb, jääbki konsensusega harjunud tõeliselt demokraatlik ühiskond paigale tammuma.

Sotsiaaldemokraadid (SPD) on roheliste kõrval teine partei, mis pigem nõustub Merkeli põgenikepoliitikaga. Kõiges ülejäänus on aga erimeelsusi piisavalt, et kahe, vaateilt tsentri eri servadesse jääva partei vahel nn suur koalitsioon sugugi kerge tekkima ei ole.

"Pean silmas, et CDU/CSU-l, rohelistel ja Vabadel Demokraatidel kulus nädalaid ja kuu ning sellest polnudki kasu ja seepärast palun ma veidi mõistmist, sest nüüd pressitakse meile peale. Konservatiivid peavad näitama, mida nad tahavad ja meie jaoks tähendab see, et me räägime föderaalpresidendi palvel läbi ja vaatame, mis võimalused seal on. Aga et lihtsalt asja eest, teist taga koalitsioonipartneriks hakata, see sotsiaaldemokraatide puhul läbi ei lähe," ütles Saksamaa välisminister Sigmar Gabriel.

"Ma kordan taas, mida just ütlesin: nüüd on sotsiaaldemokraatide asi selgust tuua," sõnas kristlike demokraatide kampaaniajuht Klaus Schüler.

Osalised ei lase end mõjutada Euroopa Liidu idee tõsiste pooldajate, eriti Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni meelehärmist. Macron jälgib Saksamaal toimuvat kannatamatult, sest Saksamaa abita ei ole tema ideid Euroopa Liidu reformimisest ning sellele kindlama kursi andmisest kuidagi võimalik ellu viia.

Sotsiaaldemokraadid ei torma suurde koalitsiooni ka seepärast, et loodavad erakorraliste valimiste puhul saada senisest suuremat toetust ja hakata hoopis ise valitsust kokku panema.

Kõige tõenäolisemalt jätkub nii Emmanuel Macronile kui ka Angela Merkelile endale peavalu valmistav ebamäärasus veel mõnda aega.