Sotsiaalministeeriumist justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks saadetav rahvatervise eelnõu puudutab muu hulgas koolitoidu tervislikkust. Seda peetakse vajalikuks, sest viimastel andmetel on ülekaaluline juba iga kolmas laps.

"Kui rahvastiku toitumise uuringust juba varasemalt selgus, et teismeliste magusaarmastus on ikka väga suur - neli korda suurem sellest, mis oleks riiklike toitumissoovituste puhul lubatud -, siis nüüd vaatasime, kui palju sellest magusast lapsed tarbivad koolipäeva jooksul ja selgus, et umbes 20 protsenti. Teismeliste puhul isegi koguni 25 protsenti magusast," ütles Tervise Arengu Instituudi (TAI) seire ja hindamise osakonna juhataja Eha Nurk ERRi raadiouudistele.

Tema sõnul pole sisulist vajadust, et lapsed koolis maiustusi või magusaid ja soolaseid näkse tarbima peaksid.

"Koolitoit on neile tagatud ja kui sellest ei piisa, võiks puhvet ikkagi pakkuda tervislikumat toitu. Arvestades seda, et magusa toidu osakaal peaks olema väga väike, ideaalis viis kuni kümme protsenti päevasest energiavajadusest, võiks magus jääda ikkagi kodus tarbimiseks, vanemate silme all, mitte koolis," sõnas Nurk.

Ta tõi näite, et teismelised poisid tarbivad päevas 16-17 magusaportsjonit, ehkki füsioloogiliselt poleks seda üldse tarvis ja tervislik piir oleks neli.

Kuna neljandik magusast tarbitakse koolis, siis magusa kättesaadavust koolis piirates suudetaks portsjonite arv päevas umbes 12-ni viia ja see oleks juba sammuke muutuste suunas. Kui ka vanemad omaltpoolt magusa piiramisele tähelepanu pööraksid, saaks veelgi pikema sammu edasi astuda.

Koolitoit ei tohiks ülekaalulisuse levikule hoogu anda

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsleri Maris Jesse sõnul peaks koolipuhvet aitama kaasa tasakaalustatud toitumisele, mitte ülekaalulisuse levikule.

„Laste tervist toetava koolikeskkonna kujundamise eest vastutab eelkõige konkreetse kooli direktor. Seepärast teeme ettepaneku anda kooli juhile koostöös hoolekoguga ka ülesanne seada nõuded ja piirangud koolipuhvetis müüdavale toidule, saades selleks tuge juba olemasolevatest toitumissoovitustest," ütles Jesse.

Otsustusprotsessi lihtsustamiseks töötab TAI riiklike toitumissoovituste põhjal koolide jaoks välja juhendmaterjali.

Sotsiaalministeeriumi teatel on Eesti üks väheseid Euroopa Liidu riike, kus ei ole seni koolides müügiks pakutavale toidule kehtestatud mingeid nõudeid. Kõigis EL-i riikides peale Eesti, Poola, Tšehhi ja Itaalia on seatud nõuded ja piirangud, et koolides ei pakutaks müügiks näiteks limonaade, maiustusi või kõrge soola- ja rasvasisaldusega snäkke.