Vabu kohti pole: üha autostuv Tallinn on ummistanud polikliinikute parklad ({{commentsTotal}})

Ida-Tallinna keskhaigla patsiendid on hädas parkimiskohtade nappusega haigla kõigi polikliinikute ümber, mis kogu päeva on valdavalt hõivatud. Haigla olukorrale lahendust ei paku, ehkki detailplaneering lubaks ehitada maa-alused parklad.

Sõltumata kellaajast, on nii Ravi, Magdaleena kui Tõnismäe polikliinikute ümbrus kliinikute lahtioleku ajal parkivatest autodest ummistunud, nii et autoga saabuvad patsiendid peavad varuma nii aega kui kannatust, et enne arsti vastuvõttu leida vaba koht või parkida kusagile kaugemale.

Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) majandusosakonna juhtaja Signe Roos on olukorrast teadlik, ent lahendust ei näe.

"Muidugi on keeruline, sest meil on siin väga piiratud territoorium ning patsientide ja külastajate arv on tänu heale asukohale meeletult suur. Ega meil ei ole võimalik oma territooriumit kuidagi suurendada ka, mitte millegi arvelt," ütleb Roos. "Kui inimesed tulevad arsti juurde, siis nad peavad arvestama, et päris ukse ette ei saa parkida."

ITK on oma kliinikute parkimiskorralduse andnud Ühisteenustele, kelle töötaja käib teatud intervalli tagant vaatamas, kas autoomanikud ikka parkimistasu on tiksuma pannud ning trahvib valestiparkijaid, kes vaba kohta leidnud pole.

"Kui mul oleks suur häda arsti juurde minna ja parkimiskohta ei ole, siis ma ka pargiksin valesti, ja siis ma olen ka nõus seda trahvi saama ja ära maksma, sest ma tean, et tegin valesti," õigustab Roos. "Kuidagi peab neid asju ju kontrolli all hoidma, muidu oleks veel suurem pahameel."

Varasemalt oli parkimine polikliinikute juures tasuta, ent siis "parkis seal kogu linn". Seetõttu muudeti parkimiskorraldus tasuliseks, et haigetel ka võimalik parkida oleks.

Tasuta parkimist parkimisautomaadis registreerimisega kaalutud ei ole, sest inimesed on väga nutikad ja leiavad kõik võimalused üles, usub Roos.

Kui palju ITK tasuliselt parkimiselt teenib, Roos Ühisteenustega sõlmitud lepingu konfidentsiaalsusele viidates ei avalda. "Need ei ole märkimisväärsed," ütleb ta vaid.

Veel keerulisem on Tõnismäe polikliinikuga, kus ITK-l maad polegi, see kõik kuulub linnale.

"Selle eest peaks Tallinna linn hoolitsema, et seal oleks võimalik parkida," leiab Roos. "Samas Vabaduse väljaku all on parkimisvõimalus olemas, sealt ei ole väga pikk maa tulla."

Parkla ehitamiseks pole raha

Ometi oleks nii Ravi kui Magdaleena raviüksuse juurde võimalik rajada maa-alune parkla, nagu on kehtestatud detailplaneeringus.

"Seal on jälle see küsimus, millistest vahenditest me seda ehitame. Jah, maa-alune parkla on detailplaneeringus isegi sees, aga vabandust, kust võtab haigla raha, et ehitada parkimismaja? Kas me ravime haigeid või ehitame parkimismaja?" pareerib Roos.

"See on valikute küsimus. Parkimiskohti me kõigile garanteerida ei saa, siis kannataks arstiabi. Peame investeerima uutesse diagnostikaseadmetesse. Meie majad on väga vanad, peame nendesse investeerima," loetleb Roos.

Kuna Tallinn on ehitamas uut haiglakompleksi Lasnamäele, pole ka kindel, mis senistest hoonetest saab ning kes neid kasutama jäävad. Seetõttu ei pea haigla samuti investeeringut parklasse mõttekaks.

 ITK käive oli 2016. aastal 92,2 miljonit eurot ja kasum 922 000 eurot.

Toimetaja: Merilin Pärli



Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: