AFP: EL-i kaitsekoostööpakti ümbritseb diplomaatiline vaidlus ({{commentsTotal}})

NATO õppus Swift Response 2017. aastal
NATO õppus Swift Response 2017. aastal Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Euroopa Liidu kaitsekoostööpakti üle puhkes diplomaatiline vaidlus ajal, mil hoiatatakse, et ühendus võib end ära lõigata sellistest tähtsatest liitlastest nagu USA ja Brexiti-järgne Suurbritannia.

London ja Washington tahavad, et nende kaitsetööstusfirmad osaleksid kokkuleppe raames käivitatud projektides, kuid EL-i riigid on sügavalt eri meelt selle üle, millised reeglid kehtiksid mitteliikmetele osalemiseks.

Mitmed ministrid ja diplomaadid on öelnud AFP-le, et kui EL jätab mitteliikmed kõrvale, riskeerib ta kompetentsuse ohverdamisega põhimõtete nimel. Seda ajal, mil kartused Venemaa ohtudest Euroopa julgeolekule on tõusnud külma sõja järgse perioodi kõrgeimale tasemele.

Brüssel käivitas eelmisel aastal "Euroopa Liidu alalise struktureeritud koostöö" ehk PESCO. Selle eesmärgiks on ühendada Euroopa kaitsemõtlemine ja muuta killustunud lähenemine sõjalise varustuse ostmisele ja arendamisele senisest ühtsemaks.

Koostööleppe allkirjastanud 25 riigi seas on üldine üksmeel, et EL-i mittekuuluvatel riikidel tuleks lubada anda oma panus mõnda projekti.

Neli tähtsamat riiki Prantusmaa juhtimisel soovivad aga seada karmid tingimused osaluse piiramiseks. 13 riiki eesotsas Hollandiga aga pooldab rohkem kaasavat lähenemist.

Portugali kaitseminister Jose Alberto Azeredo Lopez ütles AFP-le, et "kurja juur on alati üksikasjades - on väga kerge rõhutada konsensust kolmandate osapoolte suhtes, kuid on väga raske defineerida tingimused".

Lopez ütles, et Portugal toetab Hollandi lähenemist, mis taotleb koostööd liitlastega, kes võivad anda lisaväärtust, olgu nendeks NATO liikmed USA ja Suurbritannia või teised riigid nagu Brasiilia.

Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania ja Itaalia aga väidavad, et keskenduda tuleb EL-i "strateegilise autonoomia" edendamisele ning vähendada ühenduse aastakümneid kestnud toetumist kaitseküsimustes USA-le.

Neliku sõnul ei tohi kolmandatele riikidele kehtestatavad reeglid õõnestada PESCO peamist eesmärki, milleks on kaitsekoostöö edendamine sellest osa võtva 25 EL-i riigi vahel. Nende väitel on kolmandate riikide osalemiseks teised foorumid.

Diplomaadid ja ametnikud Brüsselis ütlesid AFP-le, et selline on protektsionistlik lähenemine riikide poolt, millel on suured kaitsetööstused, eriti Prantsusmaa, kuna see piiraks Suurbritannia ja USA firmadele turule pääsemist.

USA suursaadik NATO-s Kay Bailey Hutchison hoiatas varem sel aastal EL-i, et see ei tõrjuks USA, Briti või Norra kaitsetööstusfirmasid kõrvale, sest see võib Atlandi-ülest julgeolekusidet lõhkuda.

EL kavatseb oma kaitsekulutusi alates 2021. aastast jõuliselt suurendada, eraldades seitsme aasta jooksul uue varustuse väljatöötamiseks umbes 13 miljardit eurot. Praeguses eelarvekavas on see summa alla 600 miljoni euro.

Ametnikud hoiatavad ka selle eest, et ilma USA ja Suurbritanniata võib EL-il jääda vajaka kogemustest ja infost, mida blokk vajab oma kaitsevaldkonna tugevdamiseks.

Oht on veelgi suurem, kui rääkida küberkaitsest.

Leedu, mis kannatab aastas tuhandete küberrünnakute käes ja mille peamiseks allikaks peetakse Venemaad, juhib PESCO projekti, mille eesmärk on panna kokku meeskond, kes aitaks elektroonilises sõjas kannatada saanud riike.

Brüsseli ametnikud vaidlevad kolmandate riikide PESCO-s osalemise lõplike tingimuste üle ning loodavad jõuda kokkuleppele, mille EL-i välisministrid saaksid novembris kohtudes heaks kiita. Ametnikud aga ütlesid AFP-le, et erimeelsused on sedavõrd suured, et seatud tähtajast ei pruugita kinni pidada.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: