Intervjuus ERR-ile ütles Kõva ka seda, et ta ei saa olla nõus väitega, et praegune valitsus on kaldunud vasakule.

Kuidas te näete praegu sotside rolli Eesti poliitilisel maastikul?

Alates 2014. aastast, mil me oleme olnud valitsuses, oleme me Eesti väga kaalukalt keeranud sinnapoole, et meie inimestele, eeskätt lastele ja peredele mõeldud kõikvõimalikud toetuste reformid on rakendunud. On rakendunud Eesti ajaloo kõige kallim pere- ja lastereform. Loomulikult oleme viimastel aastatel oluliseks võtnud Eesti inimeste tervise. Täiendavate lisarahade suunamine tervisereformi, mille tulemusena vähenevad ravijärjekorras. Toimetulekusüsteemi muutmine. Need on olnud suured sammud. Ja me loodame siiralt, et see parempoolne valitsus, mis enne praegust valitsust on tugevalt valitsenud, on nüüd tänu sotsiaaldemokraatidele suutnud rohkem vaadata sinna keskele ja vasakule, kus on Eesti inimesed.

Praeguse koalitsiooniga olete siis rahul. Aga samas mitmed maksuotsused, aktsiisitõus on külvanud ikkagi parajal hulgal segadust ja rahulolematust rahva seas.

Olen nõus, et valitsuses tõesti viimasel aastal on olnud üksjagu ka neid asju, mida oleks pidanud vältima. Aga peame seda meeles pidama, et viimane aasta on olnud Eestis ka Euroopa eesistumise aasta. Võib-olla me kõiki otsuseid ei ole piisavalt suutnud rahvale selgitada.

Mida oleks pidanud vältima? Mida te täpselt silmas pidasite?

Rohkem oleks pidanud inimestele seletama. Võib-olla oleks pidanud olema parem kommunikatsioon. Needsamad erinevad maksutõusud on ju kõik selleks, et meie inimeste elu muutuks paremaks. Et meie inimeste elu oleks turvalisem. Need on ju kõik üks osa sellest asjast. Ega siis aktsiiside tõstmine iseenesest ei ole ühegi erakonna põhipoliitika.

Praegu on riigijuhtimise tasandil maailmavaateline kese pisut vasakule poole nihkunud, Keskerakond juhib valitsust. See ei pruugi nii jääda, pärast järgmisi riigikogu valimisi võib ohjad taas üle võtta Reformierakond. Kuidas teie näete seda olukorda kujunemas? Kas pärast Kaja Kallase võimalikku Reformierakonna juhiks saamist on tõenäoline, et Reformierakond taas võimule saab? Ja kas näete, et sotsid võiks Reformierakonnaga taas valitsustasandil koostööd teha?

Me teame Eesti poliitikas seda, et erakonnad, kes on riigikogus on mingitel ajahetkedel kandnud ka valitsusvastutust. Ja kui arvata, et nii suur erakond nagu täna on Reformierakond ei saa mitte kunagi enam valitsusvastutust kandma, siis see analüüs ei ole adekvaatne. Mis puutub järgmistesse valimistesse, siis seda on raske prognoosida, sest me ei tea veel mismoodi Reformierakond vahetab oma esimeest ja see on nende enda siseasi. Räägime nendest asjadest siis kui need asjad on käes. Aga kindlasti tuleb Eestis aegu, kui Reformierakond peab taas võtma valitsusvastutus.

Aga kui rääkida seda, et tänane valitsus on vasakule kaldu, siis ma päris nii ei ütleks. Kui meil olid kärpeajad, siis loomulikult kärbiti ja kärbiti eeskätt sotsiaalse turvavõrgu arvelt ja maksupoliitikas soositi neid inimesi, kes on kõrgepalgalised. Tänasel päeval on see asi nihkunud natuke teisele poole, ehk siin ei ole mingit põhjust paanikaks. Need inimesed, kes käivad igapäevaselt tööl, saavad alla Eesti keskmist palka, siis võib-olla nende sissetulekuid on masu aastatel kõige rohkem kärbitud. Ja täna me selle vea nende inimeste ees heastame.

Aga Reformierakonnaga koalitsiooni läheksite?

Tänasel päeval on toimiv ja töövõimeline koalitsioon, mis koosneb Keskerakonnast, IRL-ist ja sotsiaaldemokraatidest. Ma arvan, et see koalitsioon jätkab kindlasti aasta. Ja eks järgmised valimised näitavad, missugune on see poliitiline situatsioon, missuguseid erakondi Eesti inimesed toetavad, missuguse poliitika jätkumist nad soovivad ja sellest tulenevalt moodustavad ka koalitsiooni. Ma ei ruttaks siin mitte ühtegi erakonda teistele eelistama, aga nii nagu ütles Sven Mikser, et Kaja Kallase valimisega Reformierakonna esimeheks, muutub see erakond rohkem parketikõlblikuks.

EKRE-ga te ilmselt koalitsiooni võimalust niipea ei näe?

Meie maailmavaated on ju täiesti erinevad ja on väga raske leida seda ühisosa EKRE positsioonist. Käesoleval aastal saab Eesti Vabariik saja aastaseks. Ja sotsiaaldemokraadid on olnud läbi selle saja aasta Eesti poliitika ja Eesti inimeste elu kujundamise juures. Ja kui me tänasel päeval, selles ajahetkes räägime Eesti avatusest ja sallivusest tagasiminekust, siis loomulikult me sellega kindlasti nõustuda ei saa.

Paljud on pidanud sotside ja EKRE omavahelist vastandumist kasulikuks mõlemale erakonnale.

Ma ei oska ütleda, mis mõttes kasulikuks. Loomulikult on meil erinevad maailmavaated, me seisame oma maailmavaadete eest ja kui EKRE tümitab meie maailmavaadet, siis loomulikult me hea meelega kaitseme enda positsioone ja põhimõtteid. Ma ei näe siin mingit plussi lõikamise kohta, pigem meid muudab murelikuks see retoorika, millega EKRE esineb.

Teie valijaid nad ju ära ometigi ei võta.

Ega poliitikat ainult valijate pärast ei tehta. Vähemalt Sotsiaaldemokraatlik Erakond ei ole seda kunagi pidanud kõige tähtsamaks. Meie jaoks on ikkagi tähtis Eesti tulevik ja Eesti olevik.

Mis oli Kristen Kanariku lahkumise põhjuseks sotside peasekretäri kohalt?

Kristen Kanariku lahkumise põhjuseks oli ilmselgelt ta enda soov see amet maha panna. Peasekretäride töörütm käib ju valdavalt valimistest valimisteni. Kristen Kanarik tegi väga head tööd valimiste perioodil (kohalikud valimised 2017 - toim.). Me saavutasime paljudes kohtades üle Eesti hea tulemuse. Ta ei soovinud enam täiendavalt võtta järgmist verstaposti ehk riigikogu ja europarlamendi valimisi. See ongi see põhjus.

Kes võiks saada teie asemel sotside fraktsiooni esimeheks?

Me arutame seda fraktsioonis. Vaieldamatult on meil fraktsioonis piisavalt tublisid inimesi, kes fraktsioonijuhi tööga väga hästi hakkama saaksid. Ja jõuluajal, kui me siin viimast korda istusime ja erakonna esimees juba toona koos Kristeniga (Kristen Kanarik - toim.) tegi need uudised teatavaks meile fraktsiooni liikmetele, siis ma palusin kõigil järele mõelda, kes seda fraktsiooni esimehe koormat nõus kandma oleks. Nüüd on meil kuu või paar rahulikult selle üle mõtelda ja oma otsused teha.