Puigdemonti, kes on olnud Brüsselis alates tema valitsuse tagandamisest Hispaania keskvalitsuse poolt oktoobri lõpus, ähvardab Hispaaniasse naasmise korral vahistamine. Teda süüdistatakse ässitustegevuses, mässus ning avaliku raha riisumises.

Puigdemonti valimisbloki Junts per Catalunya pressiesindaja teatas, et endisel presidendil õnnestus kindlustada endale teisipäeva õhtul vabariikliku erakonna ERC toetus.

ERC-i pressiesindaja kinnitas kokkulepet, lisades, et Puigdemont teeb ettepaneku rääkida hiljem jaanuaris videokonverentsi teel regionaalparlamendiga või lasta oma erakonna parlamendisaadikul lugeda ette kohustuslik kõne, mille regionaalvalitsuse juhid peavad enne hääletust esitama.

Iseseisvusmeelsetel erakondadel on 135-kohalises regionaalparlamendis 66 saadikukohta ning nad võivad arvestada nelja nn eliidivastase liikumise seadusandja toetusega.

Separatistide ülekaal parlamendis sõltub aga vangistatud või koos Puigdemontiga Belgias jooksus olevate seadusandjate häältest, kes ei saa parlamenditöös mitte osaledes hääletada. Nad saavad loobuda oma saadikukohast mõne erakonnakaaslase kasuks oma poliitilise jõu valimisnimekirjas.

Reglemendi kohaselt on presidendil võimalik moodustada regionaalvalitsus teisel katsel parlamendi lihthäälteenamusega.

Iseseisvumise vastase Ciudadanose liider Kataloonias Inés Arrimadas ütles, et iseseisvusmeelne koalitsioon ei saa piirkonda distantsilt valitseda. "On ilmne, et Kataloonias valitsemiseks tuleb Kataloonias viibida. Seda ei saa teha WhatsAppi teel või hologrammina," sõnas ta.

Arrimadase sõnul ei saa õigusemõistmise eest põgenev isik olla president.

Hispaania peaminister Mariano Rajoy kuulutas oktoobris lõpus 21. detsembriks välja Kataloonia parlamendivalimised lootuses muuta jõudude vahekorda piirkonnas ja teha lõpp selle iseseisvuspüüdlustele.

Kataloonia on alates 27. oktoobrist Hispaania valitsuse otsevalitsemise all.