Hispaania ei soostu Kataloonia presidendi valimisega Belgiast ({{commentsTotal}})

Carles Puigdemont 7. novembril Brüsselis.
Carles Puigdemont 7. novembril Brüsselis. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Hispaania valitsus pöördub riigi põhiseaduskohtusse, kui Kataloonia endine president Carles Puigdemont, kes Belgias eksiilis viibib, püüab saada tagasi valitud välismaalt, teatas neljapäeval valitsuse allikas.

Separatistlikud erakonnad võitsid detsembris peetud piirkonna valimistel parlamendis absoluutse enamuse ning kaks suurimat poliitilist jõudu Üheskoos Kataloonia Eest (Junts per Catalunya) ja vasakpoolne vabariiklik partei ERC leppisid kokku valida taas Puidgemont presidendiks.

Puigdemonti, kes on olnud Brüsselis alates tema valitsuse tagandamisest  Hispaania keskvalitsuse poolt oktoobri lõpus, ähvardab Hispaaniasse naasmise korral vahistamine. Teda süüdistatakse ässitustegevuses, mässus ning avaliku raha riisumises

Et saada valituks presidendiks, peaks ta teoreetiliselt viibima kohal parlamendiistungil, kus hääletus aset leiab, kuid tema toetajad soovivad, et ta osaleks videosilla kaudu või kirjutaks kõne, mille mõni seadusandj ette loeks.

Selle mõtte on vaidlustanud õiguseksperdid, iseseisvusvastased erakonnad ja keskvalitsus.

Kui Puigdemont otsustab siiski seda teed minna, pöördub Madrid põhiseaduskohtusse täpselt samuti, nagu seda tehti, kui Kataloonia liidrid kuulutasid välja iseseisvusreferendumi, mille see kohus siis keelustas.

Kataloonia Sotsialistlik Partei on palunud piirkonna parlamendi õiguskekspertidel anda hinnang, kas osalus videosilla või valmiskirjutatud kõne kaudu oleks seaduslik.

Kataloonia päevalehe "La Vanguardia" andmeil on eksperdid täielikult ühte meelt, et füüsiline kohalolek on vältimatu.

Kataloonia parlamendi reeglid näevad ette, et kandidaat piirkonna presidendi kohale peab viibima istungil, et esitada parlamendile valitsuse programm.

Samas ei täpsustata reeglites, kas selleks on vaja isiklikult kohal olla.

Kuid põhiseaduse professor Xavier Arbose sõnul ei saa öelda nii, et "kui see pole keelatud, võib seda teha".

"Kataloonia parlamendi reeglid kehtestavad üldised normid, mille kohaselt peavad seadusandjad kohal viibima," ütles ta AFP-le, mistõttu peab kohal olema ka piirkonna presidendi kandidaat.

Kahtleval seisukohal on isegi ERC, mis püüab välja selgitada kas Puidgemonti võimalused ametisse asuda on rakendatavad.

"ERC ootab raportit, mille (parlamendi) juristid avaldavad," lausus erakonna pressiesindaja Joan Tarda sotsialistide kongressil Madridid.

"Kui need osutuvad rakendamatuks, peame need tagasi lükkama."

Allikas: BNS



Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: