Puigdemont tegi Rajoyle ettepaneku kohtuda väljaspool Hispaaniat
Kataloonia tagandatud regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont tegi reedel Hispaania peaministrile Mariano Rajoyle ettepaneku kohtuda väljaspool Hispaaniat, et arutada Katalooniat ja selle iseseisvumist ümbritsevat kriisi.
"Olen nõus kohtuma härra Rajoyga Brüsselis või mis tahes muus EL-i kohas, kui selleks pole ilmselgetel põhjustel Hispaania," lausus Puigdemont.
Ta tegi pakkumise Brüsselis ajakirjanike vahendusel päev pärast Kataloonia regionaalparlamendi valimisi, milles saatis edu iseseisvusmeelseid.
Puigdemont nõudis ka seda, et "Euroopa Liit katalaane kuulda võtaks".
"Ma nõuan üksnes, et Euroopa Komisjon või teised Euroopa institutsioonid kuulaksid, kuulaksid katalaani rahvast, mitte ainult Hispaania riiki," ütles ta.
Puigdemont põgenes Katalooniast pärast iseseisvuse väljakuulutamist oktoobris, Hispaaniasse naasmise korral ootab teda vahistamine mässus, mässule õhutamises ja avaliku raha kuritarvitamises süüdistatuna.
Rajoy lubas uue regionaalvalitsusega rääkida, kuid kinnitas pühendumist Hispaania põhiseadusele
Hispaania peaminister Mariano Rajoy ütles reedel toimunud pressikonverentsil, et tal on kavas üritada Kataloonia uue regionaalvalitsusega läbi rääkida. Samas rõhutas ta, et tema valitsus ei kavatse ka edaspidi leppida sammudega, mis lähevad vastuollu Hispaania põhiseadusega.
Rajoy tunnistas, et kuigi lahkulöömist pooldavad jõud on kaotanud oma senist toetusest, ei olnud see kaotus nii suur, kui ta oli lootnud, vahendas Reuters.
Peaminister märkis, et kõikide osapoolte esimeseks ülesandeks on teha koostööd, et parandada suhteid lõhestunud Kataloonia regioonis. Ta avaldas veendumust, et Kataloonia on sisenemas "dialoogi ajastusse".
Rajoy kinnitas, et tal ei ole kavas Hispaanias järjekordseid üldvalimisi välja kuulutada.
Ta ei täpsustanud ka seda, kas ta on valmis võtma vastu tagandatud Kataloonia regionaalvalitsuse presidendi, Brüsselis viibiva Carles Puigdemonti ettepaneku kohtuda kuskil Hispaaniast väljas. Ajakirjaniku küsimusele vastas ta seda, et ennekõike tuleb tal rääkida valimiste võitjaks osutunud erakonnaga ehk iseseisvuse vastu oleva parteiga Ciudadanos.
Saksamaa: uus Kataloonia valitsus peab austama Hispaania põhiseadust
Uus Kataloonia regionaalvalitsus peab austama Hispaania põhiseadust, ütles Saksa valitsuse esindaja reedel ja rõhutas, et piirkonna tulevikku käsitletakse endiselt Hispaania siseasjana.
Ka Euroopa Komisjon kinnitas neljapäeva õhtul, et nende seisukohta, et tegu on Hispaania siseasjaga, pole värske valimistulemus kuidagi muutnud.
Hispaania põhiseadus ühe piirkonna lahkulöömist ette ei näe ja seda ei toeta ka teised Euroopa riigid.
Saksa valitsuse pressiesindaja Ulrike Demmer avaldas reedel lootust, et piirkonna seadusandjad saavad jagu Kataloonia ühiskonnas valitsevast lõhest ja sepistavad kõigi Hispaania poliitiliste jõududega ühise tuleviku.
Hispaania poliitikud peavad kasutama kõiki võimalusi dialoogiks ja pingete mahavõtmiseks, rõhutas ta.
"See on Hispaania siseasi, mis tuleb lahendada Hispaania seadustest ja Hispaania põhiseaduslikust korrast lähtudes."
Kataloonia vabariiklased kutsuvad Madridi valimistulemustega leppima
Kataloonia vasakpoolse vabariikliku erakonna ERC mainekas poliitik kutsus reedel Hispaania võime aktsepteerima valmistulemusi, mis andsid iseseisvuslastele regionaalparlamendis enamuse.
"(Kataloonia) Vabariik on taas valimised võitnud," ütles Marta Rovira Barcelonas ajakirjanikele.
Hispaania peaminister Mariano Rajoy peab nõustuma Kataloonia tagandatud presidendi Carles Puidgemonti ja asepresidendi Oriol Junquerasega dialoogi pidama, rõhutas Rovira.
Rajoy peab sellele "ebaõiglasele eksiilile ja vangistusele lõpu tegema", lisas ta.
Hispaania kohtunik laiendab Kataloonia-juurdlust kuue poliitiku võrra
Oktoobrikuise iseseisvusalgatuse tõttu Kataloonia poliitikute üle juurdlust juhtiv Hispaania kohtunik laiendab seda veel kuuele inimesele.
Ülemkohtu kohtuniku Pablo Llarena uuteks uurimisalusteks on endine Kataloonia president Artur Mas ja vasakpoolne vabariiklane Marta Rovira, kellest on viimasel ajal hakatud rääkima kui piirkonna võimalikust uuest juhist.
Iseseisvuslased säilitasid parlamendienamuse, suurimaks parteiks sai iseseisvuse vastane erakond
NB! Pikemat ülevaadet Kataloonia regionaalvalimistest saab lugeda neljapäevasest otseblogist.
Kataloonias toimusid neljapäeval ennetähtaegsed piirkondlikud valimised, mille tulemusena säilitasid iseseisvusmeelsed jõud regionaalparlamendis absoluutse enamuse.
Enamuseks 135-kohalises parlamendis läks vaja 68 kohta, iseseisvuslased said kokku 70 kohta.
2015. aasta valimistega võrreldes kaotasid iseseisvuslased kaks kohta.
Suurimaks parteiks tõusis aga iseseisvuse vastane Ciudadanos, kelle liidriks on viimase aja tõusev poliittäht Ines Arrimadas. Ciudadanos on ainus erakond, kellel õnnestus koguda miljon häält. Samuti pole kaasaegsete Kataloonia regionaalvalimiste ajaloos olnud olukorda, kus esikohale on tulnud Hispaania ühtsust toetav partei.
Oodati kõrget valimisosalust ja nii ka läks. Sündis rekord ning valimas käis 82 protsenti valijatest.
Saadikukohtade arv pärast Kataloonia regionaalvalimisi:
Ciudadanos - 37 (iseseisvuse vastu);
JuntsxCat - 34 (iseseisvuse poolt);
ERC–CatSí - 32 (iseseisvuse poolt);
PSC–PSOE - 17 (iseseisvuse vastu);
Catalunya en Comú–Podem - 8 (neutraalne);
CUP-CC - 4 (iseseisvuse poolt);
Rahvapartei - 3 (iseseisvuse vastu).
Iseseisvuslasi toetab vähem kui 50 protsenti valijatest
Samas on oluline nüanss see, et kui valijate poolt antud hääli arvestada, siis neid on kokku rohkem iseseisvuse vastastel - ehk Hispaania põhiseaduse toetajatel ja neutraalsetel on kokku suurem toetus kui iseseisvuslastel. See küll ei kajastu valimissüsteemist tulenevalt regionaalparlamendi kohtade arvus.
Selle võib sõnastada ka nii, et valimised näitasid, et iseseisvuse ühepoolset väljakuulutamist toetab vähem kui 50 protsenti valijatest.
See on kindlasti asjaolu, mis kerkib esile edasise debati käigus ning sellele asub loomulikult viitama ka Hispaania keskvalitsus.
Tulemus on Hispaania valitsusele pettumus, kuid ka iseseisvuslased on retoorikat pehmemaks muutnud
Kuna erakorralisi valimisi on nähtud kui de facto referendumit selle kohta, millises seisus on iseseisvusmeelsed jõud pärast 1. oktoobri vastuolulist iseseisvusreferendumit ja regionaalvalitsuse tagandamist Madridi poolt, siis sellise esialgse valimistulemuse püsimajäämine oleks Hispaania keskvalitsuse ja peaminister Mariano Rajoy jaoks kindlasti pettumuseks.
Samuti tähendaks see seda, et ebastabiilsus, mis on muuhulgas toonud kaasa tuhandete ettevõtete lahkumise piirkonnast, jätkuks ning et sisuliselt ollakse tagasi sama vastasseisu juures.
Rajoy valitsus oli lootnud, et erakorraliste valimiste tulemus annab võidu Hispaania ühtsust toetavatele jõududele või vähemalt toob kaasa iseseisvuslaste parlamendienamuse kadumise. Madridi hinnangul oleks see tähendanud "normaalsuse" juurde naasmist.
Hispaania peaminister on varem öelnud, et pärast erakorralisi valimisi tühistab ta põhiseaduse alusel kehtestatud otsekontrolli Kataloonia üle valimistulemusest sõltumata. Samas on ta aga rõhutanud, et astub selle sammu uuesti, kui uus regionaalvalitsus ja -parlament peaksid uuesti ühepoolselt iseseisvuse välja kuulutama.
Tulemus on Hispaania valitsusele pettumus, kuid ka iseseisvuslased on retoorikat pehmemaks muutnud
Kuna erakorralisi valimisi on nähtud kui de facto referendumit selle kohta, millises seisus on iseseisvusmeelsed jõud pärast 1. oktoobri vastuolulist iseseisvusreferendumit ja regionaalvalitsuse tagandamist Madridi poolt, siis sellise esialgse valimistulemuse püsimajäämine oleks Hispaania keskvalitsuse ja peaminister Mariano Rajoy jaoks kindlasti pettumuseks.
Samuti tähendaks see seda, et ebastabiilsus, mis on muuhulgas toonud kaasa tuhandete ettevõtete lahkumise piirkonnast, jätkuks ning et sisuliselt ollakse tagasi sama vastasseisu juures.
Rajoy valitsus oli lootnud, et erakorraliste valimiste tulemus annab võidu Hispaania ühtsust toetavatele jõududele või vähemalt toob kaasa iseseisvuslaste parlamendienamuse kadumise. Madridi hinnangul oleks see tähendanud "normaalsuse" juurde naasmist.
Hispaania peaminister on varem öelnud, et pärast erakorralisi valimisi tühistab ta põhiseaduse alusel kehtestatud otsekontrolli Kataloonia üle valimistulemusest sõltumata. Samas on ta aga rõhutanud, et astub selle sammu uuesti, kui uus regionaalvalitsus ja -parlament peaksid uuesti ühepoolselt iseseisvuse välja kuulutama.
Puigdemont on endiselt Brüsselis, koju naasmisel ähvardab teda kinnipidamine
Keskvõimu tagandatud Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puidgemont ja neli eksministrit viibivad endiselt Belgias. Hispaania kohus tühistas nende suhtes välja antud Euroopa vahistamismääruse, kuid jättis jõusse Hispaania oma. Ehk kui ta kodumaale peaks naasma, tuleks ta kehtivate reeglite kohaselt kinni pidada.
Meedia andmetel on Hispaania politsei ka lisanud patrulle Hispaania ja Prantsusmaa piiril juhuks, kui Puigdemont peaks üritama salaja Katalooniasse naasta.
Kuus riiki jäänud ja algselt vahistatud endist Kataloonia juhtpoliitikut vabastati uurimise ajaks kautsjoni vastu, kuid neli, sealhulgas tagandatud regionaalvalitsuse asepresident Oriol Junqueras, jäeti vanglasse.
Neid kõiki süüdistatakse mässus, mässule õhutamises ja riigi raha väärkasutamises. Maksimaalne karistus nende süüdimõistmise korral võib olla 30 aastat vangistust.
Toimetaja: Laur Viirand
Allikas: ERR/BNS