Hispaania majandusminister: Kataloonia kriis on läinud maksma miljardi ({{commentsTotal}})

Hispaania majandusminister Luis de Guindos.
Hispaania majandusminister Luis de Guindos. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Hispaania välisminister Luis de Guindos teatas esmaspäeval, et Kataloonia kriis on läinud riigile maksma juba umbes miljard eurot ning pingete jätkumine kärbib Hispaania ühe rikkama piirkonna majanduskasvu ka saabunud aastal.

Kataloonia moodustab Hispaania SKP-st umbes viiendiku ning seetõttu tähendab majanduskasvu aeglustumine selles piirkonnas raskemat seisu ka Euroopa Liidu suuruselt neljanda majanduse jaoks tervikuna, vahendas AFP.

"Kataloonial oli kunagi Hispaania keskmisest kõrgem majanduskasv, ta oli üks Hispaania majanduse mootoritest," nentis minister raadiointervjuus. "Paraku neljandas kvartalis on temast [Kataloonia majandusest - Toim.] saanud hoopis koorem."

De Guindos nentis, et oktoobris hoo sisse saanud kriis on läinud juba maksma umbes miljard eurot.

Minister süüdistas ka eelmist, hiljem Madridi poolt tagandatud regionaalvalitsust "tohutu ebakindluse, mure ja usaldusväärsuse kaotuse" tekitamises.

Pärast vastuolulise iseseisvusreferendumi toimumist lõppenud aasta oktoobri alguses on oma peakorteri või tegevuse Katalooniast välja viinud rohkem kui 3100 ettevõtet, nende seas ka pangad ja suured kaubandusettevõtted.

TAUST

Kuigi iseseisvuse temaatika on regiooni poliitikat iseloomustanud aastakümneid puhkes praegune Kataloonia kriis seoses 1. oktoobri iseseisvusreferendumiga, mille Hispaania keskvõim ebaseaduslikuks kuulutas. Referendumil, mis viidi läbi ebapiisava rahvusvahelise vaatlemise tingimustes ja mida keskvõim püüdis mõnel pool jõuga takistada, toetas Kataloonia iseseisvumist ligi 90 protsenti hääletanutest, kuid hääle andis alla poole piirkonna valijatest. Hispaania osaks jäämist toetavad inimesed suures osas boikoteerisid referendumit.

Madrid on oma avaldustes rõhutanud, et Kataloonias elab 7,5 miljonit inimest, nende seas 5,5 hääleõiguslikku inimest ning iseseisvuslaste erakonnad esindavad kõige rohkem 2,5 miljonit valijat.

Puigdemont kuulutas aga 10. oktoobril, et Kataloonial on õigus iseseisvusele ja et ta võtab vastu mandaadi rahvalt kuulutada Kataloonia iseseisvaks vabariigiks. Seejärel teatas ta, et peatab iseseisvuse väljakuulutamise, et püüelda dialoogi poole Madridiga. Seda teed ei lasknud tal aga iseseisvusmeelsemad liitlased ning ka keskvalitsuse jõulised avaldused minna.

135-kohalises regionaalparlamendis hääletas 27. oktoobril iseseisvusdeklaratsiooni poolt 70 saadikut. 10 hääletas vastu ning kaks saadikut hääletas tühja sedeliga.

Puigdemonti mõõdukatel iseseisvusmeelsetel oli parlamendis 62 saadikukohta ja nende liitlasel, vasakäärmuslikul CUP-il 10 kohta.

Hispaania valitsuserakonna Rahvapartei (PP), peamise opositsioonerakonna ehk sotsialistide (PSOE) ning erakonna Kodanikud (Ciudadanos) saadikud, kes olid pidanud kogu senist iseseisvusreferendumi protsessi ebaseaduslikuks, lahkusid hääletuse eel saalist.

Hispaania keskvalitsus rakendas vaid mõni tund pärast iseseisvuslaste deklaratsiooni põhiseaduse artiklit 155 ehk saatis regionaalvalitsuse laiali, peatas Kataloonia autonoomia, kehtestas piirkonna üle otsekontrolli ning kuulutas 21. detsembriks Kataloonias välja erakorralised regionaalparlamendi valimised.

Kataloonia iseseisvust ei ole seni tunnustanud ükski riik. EL ja teised liikmesriigid on oma ametlikes avaldustes toetanud Madridi. Peaaegu ainsana võimupoliitikute seas on Madridi kritiseerivaid avaldusi teinud mõned Belgia flaamlastest ministrid ning vahepealne Puigdemonti maapaost põhjustatud kohustus Kataloonia teemaga tegeleda on mõnevõrra tekitanud sõnavahetust Belgia sisepoliitikas.

Kataloonia ühiskond ja sealhulgas ka katalaanid ise on iseseisvuse küsimuses teravalt lõhestunud ning rahvarohkeid meeleavaldusi on korraldanud nii iseseisvuse vastased kui ka pooldajad. Meedias on tehtud rohkelt reportaaže sellest, kuidas iseseisvuse küsimus põhjustab tõsiseid tülisid isegi perekondade sees, rääkimata siis kogukondadest või piirkonna ühiskonnast tervikuna.

Erakorralistel valimistel õnnestus iseseisvuslastel parlamendienamus säilitada

Kataloonias toimusid 21. detsembril ennetähtaegsed piirkondlikud valimised, mille tulemusena säilitasid iseseisvusmeelsed jõud regionaalparlamendis absoluutse enamuse.

Enamuseks 135-kohalises parlamendis läks vaja 68 kohta, iseseisvuslased said kokku 70 kohta.

2015. aasta valimistega võrreldes kaotasid iseseisvuslased kaks kohta.

Suurimaks parteiks tõusis aga iseseisvuse vastane Ciudadanos, kelle liidriks on viimase aja tõusev poliittäht Ines Arrimadas. Ciudadanos on ainus erakond, kellel õnnestus koguda miljon häält. Samuti pole kaasaegsete Kataloonia regionaalvalimiste ajaloos olnud olukorda, kus esikohale on tulnud Hispaania ühtsust toetav partei.

Oodati kõrget valimisosalust ja nii ka läks. Sündis rekord ning valimas käis 82 protsenti valijatest.

Saadikukohtade arv pärast Kataloonia regionaalvalimisi:

Ciudadanos - 37 (iseseisvuse vastu);

JuntsxCat - 34 (iseseisvuse poolt);

ERC–CatSí - 32 (iseseisvuse poolt);

PSC–PSOE - 17 (iseseisvuse vastu);

Catalunya en Comú–Podem - 8 (neutraalne);

CUP-CC - 4 (iseseisvuse poolt);

Rahvapartei - 3 (iseseisvuse vastu).

Iseseisvuslasi toetab vähem kui 50 protsenti valijatest

Samas on oluline nüanss see, et kui valijate poolt antud hääli arvestada, siis neid on kokku rohkem iseseisvuse vastastel - ehk Hispaania põhiseaduse toetajatel ja neutraalsetel on kokku suurem toetus kui iseseisvuslastel. See küll ei kajastu valimissüsteemist tulenevalt regionaalparlamendi kohtade arvus.

Selle võib sõnastada ka nii, et valimised näitasid, et iseseisvuse ühepoolset väljakuulutamist toetab vähem kui 50 protsenti valijatest.

See on kindlasti asjaolu, mis kerkib esile edasise debati käigus ning sellele asub loomulikult viitama ka Hispaania keskvalitsus.

Tulemus on Hispaania valitsusele pettumus, kuid ka iseseisvuslased on retoorikat pehmemaks muutnud

Kuna erakorralisi valimisi on nähtud kui de facto referendumit selle kohta, millises seisus on iseseisvusmeelsed jõud pärast 1. oktoobri vastuolulist iseseisvusreferendumit ja regionaalvalitsuse tagandamist Madridi poolt, siis selline tulemus on Hispaania keskvalitsuse ja peaminister Mariano Rajoy jaoks kindlasti pettumuseks.

Samuti tähendab see seda, et ebastabiilsus, mis on muuhulgas toonud kaasa tuhandete ettevõtete lahkumise piirkonnast, jätkub ning et sisuliselt ollakse tagasi sama vastasseisu juures.

Rajoy valitsus oli lootnud, et erakorraliste valimiste tulemus annab võidu Hispaania ühtsust toetavatele jõududele või vähemalt toob kaasa iseseisvuslaste parlamendienamuse kadumise. Madridi hinnangul oleks see tähendanud "normaalsuse" juurde naasmist.

Hispaania peaminister on varem öelnud, et pärast erakorralisi valimisi tühistab ta põhiseaduse alusel kehtestatud otsekontrolli Kataloonia üle valimistulemusest sõltumata. Samas on ta aga rõhutanud, et astub selle sammu uuesti, kui uus regionaalvalitsus ja -parlament peaksid uuesti ühepoolselt iseseisvuse välja kuulutama.

Puigdemont on endiselt Brüsselis, koju naasmisel ähvardab teda kinnipidamine

Keskvõimu tagandatud Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puidgemont ja neli eksministrit viibivad endiselt Belgias. Hispaania kohus tühistas nende suhtes välja antud Euroopa vahistamismääruse, kuid jättis jõusse Hispaania oma. Ehk kui ta kodumaale peaks naasma, tuleks ta kehtivate reeglite kohaselt kinni pidada.

Kuus riiki jäänud ja algselt vahistatud endist Kataloonia juhtpoliitikut vabastati uurimise ajaks kautsjoni vastu, kuid neli, sealhulgas tagandatud regionaalvalitsuse asepresident Oriol Junqueras, jäeti vanglasse.

Neid kõiki süüdistatakse mässus, mässule õhutamises ja riigi raha väärkasutamises. Maksimaalne karistus nende süüdimõistmise korral võib olla 30 aastat vangistust.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: