Kui parlament on ametlikult kogunenud, peavad rahvasaadikud esitama kandidaadi regionaalvalitsuse juhi ehk presidendi kohale. Viimane peab seejärel läbima regionaalparlamendis usaldushääletuse, vahendas Reuters.

Iseseisvust toetavad erakonnad saavutasid 21. detsembril toimunud regionaalvalimistel parlamendis napi enamuse, kuid valitsuse moodustamine võib osutuda siiski keeruliseks arvestada seda, et mitmed iseseisvuslaste liidrid viibivad kas eeluurimisvanglas või eksiilis. Samuti ei pruugi koalitsioonikõnelused tulla eriti lihtsad, sest iseseisvuse saavutamise viiside asjus on parteide vahel rohkelt erimeelsusi.

TAUST

Kataloonias toimusid 21. detsembril ennetähtaegsed piirkondlikud valimised, mille tulemusena säilitasid iseseisvusmeelsed jõud regionaalparlamendis absoluutse enamuse.

Enamuseks 135-kohalises parlamendis läks vaja 68 kohta, iseseisvuslased said kokku 70 kohta.

2015. aasta valimistega võrreldes kaotasid iseseisvuslased kaks kohta.

Suurimaks parteiks tõusis aga iseseisvuse vastane Ciudadanos, kelle liidriks on viimase aja tõusev poliittäht Ines Arrimadas. Ciudadanos on ainus erakond, kellel õnnestus koguda miljon häält. Samuti pole kaasaegsete Kataloonia regionaalvalimiste ajaloos olnud olukorda, kus esikohale on tulnud Hispaania ühtsust toetav partei.

Oodati kõrget valimisosalust ja nii ka läks. Sündis rekord ning valimas käis 82 protsenti valijatest.

Saadikukohtade arv pärast Kataloonia regionaalvalimisi:

Ciudadanos - 37 (iseseisvuse vastu);

JuntsxCat - 34 (iseseisvuse poolt);

ERC–CatSí - 32 (iseseisvuse poolt);

PSC–PSOE - 17 (iseseisvuse vastu);

Catalunya en Comú–Podem - 8 (neutraalne);

CUP-CC - 4 (iseseisvuse poolt);

Rahvapartei - 3 (iseseisvuse vastu).

Iseseisvuslasi toetab vähem kui 50 protsenti valijatest

Samas on oluline nüanss see, et kui valijate poolt antud hääli arvestada, siis neid on kokku rohkem iseseisvuse vastastel - ehk Hispaania põhiseaduse toetajatel ja neutraalsetel on kokku suurem toetus kui iseseisvuslastel. See küll ei kajastu valimissüsteemist tulenevalt regionaalparlamendi kohtade arvus.

Selle võib sõnastada ka nii, et valimised näitasid, et iseseisvuse ühepoolset väljakuulutamist toetab vähem kui 50 protsenti valijatest.

See on kindlasti asjaolu, mis kerkib esile edasise debati käigus ning sellele asub loomulikult viitama ka Hispaania keskvalitsus.

Tulemus on Hispaania valitsusele pettumus, kuid ka iseseisvuslased on retoorikat pehmemaks muutnud

Kuna erakorralisi valimisi on nähtud kui de facto referendumit selle kohta, millises seisus on iseseisvusmeelsed jõud pärast 1. oktoobri vastuolulist iseseisvusreferendumit ja regionaalvalitsuse tagandamist Madridi poolt, siis selline tulemus on Hispaania keskvalitsuse ja peaminister Mariano Rajoy jaoks kindlasti pettumuseks.

Samuti tähendab see seda, et ebastabiilsus, mis on muuhulgas toonud kaasa tuhandete ettevõtete lahkumise piirkonnast, jätkub ning et sisuliselt ollakse tagasi sama vastasseisu juures.

Rajoy valitsus oli lootnud, et erakorraliste valimiste tulemus annab võidu Hispaania ühtsust toetavatele jõududele või vähemalt toob kaasa iseseisvuslaste parlamendienamuse kadumise. Madridi hinnangul oleks see tähendanud "normaalsuse" juurde naasmist.

Hispaania peaminister on varem öelnud, et pärast erakorralisi valimisi tühistab ta põhiseaduse alusel kehtestatud otsekontrolli Kataloonia üle valimistulemusest sõltumata. Samas on ta aga rõhutanud, et astub selle sammu uuesti, kui uus regionaalvalitsus ja -parlament peaksid uuesti ühepoolselt iseseisvuse välja kuulutama.

Puigdemont on endiselt Brüsselis, koju naasmisel ähvardab teda kinnipidamine

Keskvõimu tagandatud Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puidgemont ja neli eksministrit viibivad endiselt Belgias. Hispaania kohus tühistas nende suhtes välja antud Euroopa vahistamismääruse, kuid jättis jõusse Hispaania oma. Ehk kui ta kodumaale peaks naasma, tuleks ta kehtivate reeglite kohaselt kinni pidada.

Meedia andmetel on Hispaania politsei ka lisanud patrulle Hispaania ja Prantsusmaa piiril juhuks, kui Puigdemont peaks üritama salaja Katalooniasse naasta.

Kuus riiki jäänud ja algselt vahistatud endist Kataloonia juhtpoliitikut vabastati uurimise ajaks kautsjoni vastu, kuid neli, sealhulgas tagandatud regionaalvalitsuse asepresident Oriol Junqueras, jäeti vanglasse.

Neid kõiki süüdistatakse mässus, mässule õhutamises ja riigi raha väärkasutamises. Maksimaalne karistus nende süüdimõistmise korral võib olla 30 aastat vangistust.