"Riskimaandamise ja riskijagamise lõhe, mis tänasel päeval seda debatti iseloomustab, on suuresti tehislik," ütles Draghi Firenzes peetud kõnes. "Meil on vaja poliitikaid, mis teevad finantssüsteemi stabiilsemaks ja poliitikaid, mis viivad riikide majanduste jätkusuutliku ühtlustumiseni."

Keskpankur ärgitas kõnes riikide juhte edasi liikuma reformidega, mis suurendaks stabiilsust, näiteks pakkudes riiklikult finantstuge ühtsele kriisilahenduskorrale (SRF), millega toetatakse makseraskustes pankasid. Samuti kutsus ta üles looma üle-euroopalist hoiuste kindlustussüsteemi ning "lisa eelarvemeetme", millega saaks toetada majandusraskustes euroala riike.

Draghi ettepanekud on suuresti kooskõlas Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni omadega, kes on seadnud euroala reformimise ühe oma peamiseks eesmärgiks. Macroni ettepanekutele on vastumeelt avaldanud aga Saksamaa ning teised eelarve osas konservatiivsemad riigid nagu Soome ja Holland.

Saksa rahandusministri Olaf Scholzi on öelnud, et enne kui reformidega alustada, peavad vähem jõukad riigid maandama riske, vähendades valitssektori võlga ja vabanema pangandussektoris halbadest laenudest.

Draghi hinnangul on see aga liiga ettevaatlik lähenemine. "Argument, et riskide jagamine aitab neid maandada ning, et solidaarsus panustab teatud juhtudel riskide edukasse maandamisse, on veenvad," sõnas ta.