Eelhääletus on Soome presidendivalimistel kestnud paar päeva ja vähemalt Helsingi peapostkontoris käib päris palju inimesi oma kodanikukohustust täitmas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kui kõik märgid paika peavad, peaks suurem osa valimisjaoskondades antavatest häältest minema praegusele presidendile Sauli Niinistöle. Seniste küsitluste kohaselt toetaks teda 70 protsenti hääleõiguslikest Soome kodanikest.

"Olukord on tõesti erakordne. Seda seletab mitu tegurit. Ühest küljest on Sauli Niinistö nii mõnegi arvates presidendiametis hästi hakkama saanud, aga samas võime küsida, kas tema vastu on üles astunud tugevaimad võimalikud kandidaadid: vastaskandidaatide hulgas pole ju näiteks erakondade juhte ega ministreid," kommenteeris poliitikateadlane Mari K. Niemi.

Tema hinnangul võib üks põhjus, miks parteijuhid presidendivalimistel ei kandideeri, olla see, et nad tunnevad, et see mäng on juba ette kaotatud.

Teine põhjus on aga kiired ajad Soome sisepoliitikas. "Kui aga teisalt vaadata Soome sisepoliitikas toimuvat, siis selles vallas püütakse läbi viia päris mahukaid reforme, nii et [erakonnaliidrite] käed on tööd täis olnud. Ja muidugi on omaette küsimus, kas erakondade juhtide hulgas on neid, kes oleks rohkem välispoliitikale orienteeritud. See on väga oluline, sest ametisoleva presidendiga võistlemine võib olla väga raske oludes, kus vastaste hulgas pole selliseid kujusid," rääkis Niemi.

Üks neist, kes on otsustanud presidendivalimistel Sauli Niinistö välispoliitilisele joonele väljakutse esitada, on Rootsi Rahvapartei kandidaat Nils Torvalds. Ta on seni ainuke presidendikandidaat Soome valimiste ajaloos, kellel on selge NATO liikmesust pooldav seisukoht. Seda, miks Soome peaks NATO liikmeks astuma, põhjendab Torvalds ühe sõnaga: Venemaa.

"Kui [ühel naaberriigil] on asjad halvasti ning tal on samal ajal olematu poliitiline süsteem ja olematu demokraatia, sünnib sellest päris suuri probleeme. Ning nendeks probleemideks on põhjust end ette valmistada," ütles Torvalds.

Ja kui Soome parteiliidrid ongi loobunud presidendiks kandideerimast, tõstes käed püsti juba enne mängu algust, siis Torvalds usub, et tähtis on teekond, mitte kohalejõudmine.

"Demokraatias ei ole mäng kunagi kaotatud. Demokraatias lähtutakse sellest, et on mitu kandidaati ja mitu arvamust ning ühiskondlikul arutelul on ülimalt tähtis roll. Ma võin teile saladuse paljastada - ma kahtlustan, et minust ei saa Soome järgmine president, aga ma olen ülimalt uhke selle üle, et ma olen saanud selles diskussioonis osaleda. Ühiskondlik arutelu on teatud mõttes nagu demokraatia
kopsud, tänu sellele püsib demokraatia elus," rääkis ta.

Küsitlus: Soome presidendikandidaadi Sauli Niinistö toetus langes

Soome presidendivalimistel kandideeriva presidendi Sauli Niinistö toetus on langenud 58 protsendile, selgus meediakontserni Alma Media tellitud küsitlusest neljapäeva hilisõhtul, vahendas BNS.

Uuringufirma Tietoykkönen küsitles 9.-16. jaanuarini 1500 inimest ning oma seisukoha avaldanutest 58 protsenti ütles, et annab esimeses voorus hääle Niinistöle. Detsembris oli näitaja 70 protsenti.

Tema lähim rivaal on 14 protsendiga Roheliste kandidaat Pekka Haavisto.

Kui ükski kandidaat ei kogu esimeses voorus üle 50 protsendi häältest, siis lähevad kaks enim hääli saanud kandidaati teise vooru. Seal oleks Niinistö selge võitja, selgus küsitlusest, sest tema lähimat rivaali Haavistot toetaks seal 25 protsenti vastanutest.

Küsitluse statistiline viga on 2,5 protsenti.

Valimiste esimene voor toimub 28. jaanuaril ja teine on kavandatud 11. veebruarile.

Presidendivalimiste esimese vooru eelvalimisperiood käib ning oma hääle on andnud üle 521 000 inimese, teatas siseministeerium.

Eelvalimiste osalusprotsent liigub rekordtempos ja oli õhtu kella kaheksa seisuga umbes 12,3 protsenti. Kuue aasta eest oli valimisaktiivsus teise eelvalimispäeva järel 10,7 protsenti, kaheteist aasta eest 11,7 protsenti.