Jaanuari teises pooles läbiviidud uuringu kohaselt toetas Reformierakonda 34,2 protsenti vastanutest, kellel oli kindel eelistus. Keskerakonda toetas 20,5 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 18,4 protsenti ja Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (SDE) 11,0 protsenti vastanutest.

Vabaerakonna toetus oli jaanuaris 5,4 protsenti, Isamaa ja Res Publica Liidul (IRL) ning Eestimaa Rohelistel mõlemal 4,5 protsenti, Eesti Iseseisvusparteid toetas 1 protsent vastanutest.

Valitsuskoalitsiooni kuuluvate Keskerakonna, sotsiaaldemokraatide ja IRL-i summaarne toetus on 36 protsenti. Koalitsiooni kogutoetus oli nii madal viimati 2013. aasta suvel, märkis küsitluse läbi viinud Kantar Emori uuringujuht Aivar Voog.

"Oluliselt on kukkunud just koalitsiooni väiksemate partnerite - sotside kui ka IRL-i - toetus. Eriti madal on koalitsiooni toetus maa-asulates, kus see on vaid 19 protsenti," lisas Voog.

Koalitsioonierakondade toetuse langus võib tema sõnul olla tingitud tulumaksureformiga kaasnenud rahulolematusest ning üha kiirenevast hinnatõusust, mida on võimendanud valitsuse aktsiisipoliitka.

Keskerakonna reiting on viimase 12 kuu kõige madalamal tasemel - kui eelmise aasta veebruaris oli see veel 26,6 protsenti, suvel langes 22 protsendi peale ja sügisel tõusis uuesti üle 26 protsendi, siis detsembris oli see 21,5 ning jaanuaris veel protsendipunkti võrra madalam.

Ratas: peame otsuseid paremini selgitama

Peaminister Jüri Ratas ütles reitingute kommentaariks Postimehele, et valitsus peab oma otsuseid paremini selgitama. Teise järeldusena tõi Ratas välja vastandumise ja lõhestumise Eestis.

"Loomulikult on opositsiooni roll ja õigus olla kriitiline, kuid õige oleks välja pakkuda ka oma positiivne programm. Lausrünnakud ja vastandumine ei vii Eesti elu edasi. Küll aga tekitab pidev negatiivsus inimestes trotsi ja pahameelt poliitikute ning poliitika osas tervikuna," selgitas peaminister. 

Sotsiaaldemokraatide toetus püsis terve eelmise aasta vahemikus 14,2 kuni 18,7 protsenti, veel detsembris oli see 14,7 protsendi tasemel, aga jaanuariks oli see üsna järsult kukkunud, jõudes 11 protsendi peale.

Samuti on taas kukkunud IRL-i toetus. Kui eelmisel aasta augustis oli IRL-i reiting 3,8 protsenti, siis sügisel see tõusis, jõudes detsembris 8,3 protsendini, jaanuaris aga langes uuesti allapoole valimiskünnist, 4,5 protsendini.

Opositsioonierakondadest on lisaks Reformierakonnale väga kõrge ka EKRE toetus, mis 18,4 protsendiga on Voogi sõnul rekordtasemel.

Samas ei ole oma toetust suutnud parandada aga opositsiooniline Vabaerakond, mille reiting eelmise aasta esimese poole 9 protsendi tasemelt langes sügisel 5 protsendi kanti ning oli samal tasemel - 5,4 protsenti - ka jaanuaris.

Reformierakond lubab lihtsa maksusüsteemi tagasi tuua

Riigikogus esindatud kolme opositsioonierakonna kogutoetus oli jaanuaris 58 protsenti.

Reformierakonna esimees Hanno Pevkuri hinnangul näitavad nende toetusnumbrid, et Keskerakonna juhitava eksperimantaalvalitsuse aeg on läbi.

"Oleme väga tähelepanelik ning nõudlik opositsiooniliider ning valmistumas täie pühendumisega riigikogu valimisteks. Meie esimene ja peamine lubadus on tuua tagasi lihtne ja selge maksusüsteem, mis ei karista inimesi, vaid motiveerib neid edasi pürgima. Vaid nii saame riigi ja valitsuse, kelle üle uhkust tunda," lausus Pevkur.

Kantar Emor näitab erakondade reitinguprotsente nendest, kellel on erakondlik eelistus, seega "ei oska öelda" vastanute protsent elimineeritakse. Antud andmete näitamise viis muudab erakondade reitinguprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega. Jaanuaris oli "ei oska öelda" osakaal 28,8 protsenti.

Kokku küsitles Kantar Emor 18.-25. jaanuarini veebiintervjuude meetodiga 1107 valimisealist kodanikku vanuses 18-74 aastat.