Suurbritannia ja Euroopa Liidu lahutuse ametlik kuupäev on 29. märts 2019. See on tärmin, mil Londonil kaob õigus osaleda Brüsseli koosolekutel, samas kui muud liikmelisusega seotud hüved ja kohustused säilivad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Märksa suurem muutus seisab ees aga 1. jaanuaril 2021, kui lõpeb üleminekuaeg, mis võib Suurbritannia ära lõigata Euroopa Liidu siseturult. Peaminister Theresa May on lubanud, et Suurbritannia lahkub ühtselt turult ja tolliliidust, säilitades samal ajal kaupade ja teenuste vaba liikumise saareriigi ja liidu vahel.

"Olgem ausad, need asjad on sobitamatud ei saa olla suurt ligipääsu ühisturule, olles samal ajal väljaspool tolliliitu ja EL-i siseturgu," nentis London School of Economicsi professor Iain Begg.

King's College Londoni professor Anand Menon märkis, et valitsus ei ole ka selgitanud, millist tulevast kaubandussuhet EL-iga Suurbritannia soovib, sest valitsus ei tea, millist kaubandussuhet EL-iga tahetakse.

"Teatakse, mida ei taheta: ei taheta olla ühtsel turul, tolliliidus, aga ei taheta ka majanduslikke tõkkeid. Mõlemat on raske saavutada. Valitsuse probleem on selles, et valitsus on sisemiselt väga lõhestunud," lausus Menon.

Suurbritannia poliitika on tema sõnul muutunud ennustamatuks. Hetkeseisuga on võimalik nii see, et Suurbritannia lahkub liidust ilma igasuguse kokkuleppeta, kui ka see, et viimasel hetkel korraldatakse uus referendum ja jäädakse liidu liikmeks.

"Hetkeseisuga on kõige tõenäolisem see, et lahkume märtsis 2019 ja saab olema üleminekuaeg. Pärast seda saavutame kokkuleppe, mis on sarnane Kanada vabakaubandusleppega. Suureks küsimuseks on minu jaoks see, mis selle vahele jääb. Kui üleminekuaeg on piiratud ja vabakaubandusleppe kõnelused kestavad neli kuni kuus aastat, siis põhimõtteliselt lahkume EL-ist ilma selguseta, mis seal vahepeal juhtub. Ja ma ei tea, mis me vahepeal teeme," ütles Menon.

Professor Iain Beggi sõnul ei saa välistada, et Theresa May valib majanduslikult ratsionaalse tee ja Suurbritannia jääb Norra eeskujul tolliliidu ja siseturu liikmeks.

"Aga sellega on seotud sügavam väljakutse. Selline pehme Brexit ei rahulda neid, kes soovivad EL-ist lahkuda. On ka küsitav, kas pehme Brexit on vastuvõetav ka neile, kes tahavad EL-i jääda, sest Suurbritannia ei saa enam otsuste tegemisel osaleda," tõi Begg välja.

Menon märkis, et isegi kui see olukord oleks brittidele majanduslikult märksa kasulikum, siis poliitika muudab selle väga vähetõenäoliseks.

Maasikas: nii EL kui Eesti soovivad Londoniga võimalikult tihedat suhet

Londoni seatud tingimuste järgi saab tulevikusuhte aluseks olla kaubanduslepe, ütles Eesti välisministeerimi asekantsler Matti Maasikas.

Euroopa Liidu senised kaubanduslepped ei võimalda aga teenuste vaba liikumist, millest London on väga huvitatud.

"EL-i ja Eesti vabariigi valitsus on öelnud korduvalt, et me soovime nii tihedat suhet edaspidi kui võimalik. Seda öeldes peame alati silmas seda, et siseturg oma nelja vabadusega on üks ja jagamatu. Seal ei saa olla pooleldi sees või pooleldi väljas," tõdes Maasikas.