Kaks päeva kestval esimesel arutelul on sõna võtmise taotluse esitanud pea 200 saadikut.

Eelnõuga tühistatakse 1972. aastast pärinev seadus, mis tegi Suurbritanniast EL-i liikme. Lisaks kannab eelnõu Briti seadustesse üle nelja aastakümne jagu EL-i regulatsioone.

Eelnõu läbis alamkoja pärast mitut muudatust ning ülemkoja saadikutel oodatakse veel muudatusettepanekuid, sest ülemkojas on enamuses Brexiti vastased.

Hääletust on eelnõu asjus oodata aprillis, pärast nädalatepikkust ülemkoja saadikute analüüsi, kuid peamised vaidluspunktid peaksid selguma teisipäeval algaval esimeses debativoorus.

London püüab lekkinud Brexiti-uuringut alavääristada

Briti peaminister Theresa May üritas esmaspäeval vähendada omaenda ajakirjandusse lekkinud analüüsi olulisust, mis viitab, et Suurbritannia olukord halveneb Brexitiga, mistahes leppe London Euroopa Liiduga ka ei sõlmi.

May kinnitas valitsuse istungil ministritele, et esmaspäeval ajakirjandusse lekkinud raport on esialgne ega arvesta valitsuse eelistatud varianti kaubandusleppe sõlmimiseks EL-iga.

Brexiti-küsimuste aseminister Steve Baker ütles parlamendis, et lekkinud raport on "esialgse analüüsi valikuline tõlgendus ning katse õõnestada meie lahkumist EL-ist".

Detsembris valminud majandusmõjude hinnangu kohaselt kahaneb Briti majanduskasv kõigi kolme peamise Brexiti-stsenaariumi puhul.

Kui Suurbritannia jääb Euroopa Majandusruumi liikmesuse kaudu EL-i ühisturule, on majanduskasv järgmise 15 aasta jooksul praegustest prognoosidest kaks protsenti madalam. Kõikehõlmava vabakaubandusleppe korral oleks kasv oodatust viis protsenti madalam ning uue kaubandusleppe korral kaheksa protsenti väiksem.