Riigiministri sõnul jõuavad osalised seetõttu praegustest vastuoludest hoolimata lõpuks mõlemat poolt rahuldava seisukohani. Ilma leppeta Euroopa Liidust lahkumist ehk nõndanimetatud hard Brexitit Callanan ei usu.

Callanani sõnul ta Brüsselist kõlavaid ähvardussõnu ei karda, sest Ühendkuningriik on brexitikõnelustel tegutsenud heas usus ning alati ka Euroopa Liidu seisukohti silmas pidades. Samuti pole ta nõus nendega, kelle arust liigub brexitiprotsess vääramatult Ühendkuningriigi ilma lepinguta Euroopa Liidust lahkumise ehk nõndanimetatud hard brexiti poole.

"Ma ei tunnista väljendeid "raske" ja "kerge Brexit". Me tahame head tulemust mõlema poole jaoks, mis sisaldaks sügavat ja erilist partnerlust, mis peegeldaks meie pärandit ja meievaheliste suhete traditsioone. Pean silmas, et kui inimesed võtavad erinevaid seisukohti referendumil, siis see käib debati juurde. Kuid usun, et suurem osa inimesi nii Konservatiivses parteis, kui kogu riigis, teades, et see otsus on langetatud, tahavad, et see viidaks läbi viisil, mis tekitaks meie vahele head kaubandussuhted, parimal tulevikkuviival viisil," ütles Callanan.

Mõned Jaapani äritegelased ähvardasid hiljuti, et tõmbavad oma kapitali Ühendkuningriigist välja, sest saareriik ei kujuta pärast brexitit endast enam silda palju suuremale Euroopa Liidu turule. Callanani sõnul aitab sellegi vastu õiglane, lähedane ja eriline partnerlus Euroopa Liiduga, mis väljendub vabakaubandusleppes.

Selline oleks Callanani sõnul asjade loogiline käik, sest päeval, mil Ühendkuningriik Euroopa Liidust lahkub, saab temast Euroopa Liidu suurim üksik kaubanduspartner. Samamoodi saab Euroopa Liit suurimaks kaubanduspartneriks Ühendkuningriigi jaoks.

"Me arvame, et on erakordselt mõistlik mõlemale poolele sõlmida õiglane vabakaubanduslepe nii kaupade kui teenustega kauplemiseks. Ma ei näe põhjust, miks seda mitte sõlmida, sest see oleks mõlema poole huvides ja see rahuldaks nii Jaapani, kui ka muid investoreid Ühendkuningriigis," ütles Callanan.

Callanan tuletab ka meelde, et Ühendkuningriigi ja üksikute Euroopa Liidu riikide vahelised lepped jäävad kehtima ka pärast brexitit ning neid sõlmitakse veelgi. Seega pole Eestil vaja karta, et sidemed Ühendkuningriigiga pärast brexitit lõdvemaks vajuvad.