"See on päris fantaasia valda kuuluv väide. Eks ta peab millegagi põhjendama praktiliselt läbikukkumist presidendi valimistel. Ja see on üks argument, millega oma ebaõnnestumist põhjendada," kommenteeris Aeg ERR-ile.

Helme ütles ERR-ile antud intervjuus, et Eesti enda eriteenistused sekkusid viimastesse presidendivalimistesse. Samuti, et igas erakonnas on inimesed, kes käivad eriteenistustes regulaarselt partei asjadest aru andmas.

ERR küsis Aegilt, kas Eestis on mingisugused mehhanismid, mis eriteenistuste poliitika mõjutamise välistaksid.

"Üks on selline ametkonnasisene kontroll, ministeeriumipoolne kontroll. On ka tsiviilkontrolli meetmed nagu on parlamentaarne järelevalve, see on meil selle kapo komisjoni (julgeolekuasutuste järelevalve komisjon - toim.) nime all tuntud. Lisaks on mitu aastat ka õiguskantsleri kantseleis vastav üksus, kes teostab järelevalvet nii politsei kui ka eriteenistuste tegevuse õiguspärasuse üle," vastas Aeg.

Aeg rääkis, et selliste väidete õhku viskamine tekitab inimestes segadust. "Kes seda (intervjuud) loevad, need hakkavad mõtlema, et näe, riigikogu liige, mingi erakonna kõrgem positsioonil olev isik loobib õhku täiesti alusetuid väiteid. Aga inimene, kes väga ei ole kursis asjadega, kes võib-olla ka ei jõua või viitsi süveneda hakkabki mõtlema, et aga äkki seal ongi midagi taga. Inimene ju tegelikult kontrollib oma sõnu ja üldjuhul ei viska õhtu valeväited, aga antud juhul see on toimunud," sõnas Aeg.

Laanet: Helme üritab eristuda

Endine siseminister ja praegune riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni aseesimees Kalle Laanet (RE) lisas, et Eesti on küll demokraatlik riik, kuid riigikogu liikmel pole soliidne visata avalikkuses õhku kahtlustusi, mida ta tõendada ei suuda.

"Olles ise töötanud 20 aastat õiguskaitseorganites ja tänasel päeval olles riigikogu julgeolekuasutuste järelevalvekomisjoni liige ja aseesimees puudub minul küll selline informatsioon, et Eesti Vabariigi eriteenistused kuidagi suunaksid või annaksid juhiseid poliitiliste juhtkondade tegevuseks või otsuste tegemiseks," kommenteeris Laanet.

"Mina julgen arvata, et presidendi valimisse eriteenistused ei sekkunud. Ja mul puudub absoluutselt selline informatsioon, et see võiks kuskilt poolt tõele vastata," lisas ta.

Laaneti arvates on Helme väidete puhul tegemist poliitretoorikaga. "Nende mõttekäik on väga ühene - poliitikas saavutada läbi eristumise omale suuremat valijaskonda," lausus Laanet.

Laanet rõhutas, et Eestis on tsiviilkontrolli põhimõtetest tulenevalt nii palju järelevalve mehhanisme, mille kaudu kontrollitakse pidevalt eriteenistusi. "Kui need kõik erinevad astmed ei suuda tähele panna selliseid signaale, mida täna Mart Helme oma intervjuus välja toob, siis me oleme riigina läbi kukkunud," lõpetas Laanet.

Kapo: meie poliitikasse ei sekku

Kaitsepolitsei vanemspetsialist Kristina Romet teatas ERR-ile, et poliitikasse sekkumine ei kuulu ameti tööülesannete hulka.

"Kaitsepolitseiamet ei pea õigeks laskuda poliitilisse debatti. Meie ülesanne on riigi sisejulgeoleku tagamine ning süütegude uurimine Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud ulatuses. Tegutseme alati Eestis kehtivate seaduste raamides ning oma pädevuse piirides. Poliitikasse sekkumine ei kuulu meie tööülesannete hulka," märkis Roomet.