Paet: Myanmar on rohingjadest lahtisaamise süsteemselt ette võtnud ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Birma ehk Myanmari võimud on tahtnud rohingja moslemitest lahti saada juba aastakümneid ning nüüd on see süsteemselt ette võetud, ütles Bangladeshis rohingjade põgenikelaagrit külastanud Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet.

"Ühed nimetavad seda etniliseks puhastuseks, teised suisa genotsiidiks. Viimane laine on eelmise aasta 25. augustist, kui süsteemselt hakati maha põletama nende maju ja külasid, tapma inimesi, vägistama naisi. Kõik see pani need põgenikud liikvele," kirjeldas Paet "Ringvaates".

"Tänane olukord on see, et algselt natuke rohkem kui miljonist rohingjast sellel Myanmari alal on alles võib-olla umbes 100 000, ülejäänud on kõik pagenud Bangladeshi," lisas ta.

Paeti sõnul kirjeldab rohingjadest lahtisaamise põhjust sõna "rassism". "Ka varem, kui nad seal elasid, neile kunagi ei ole antud Myanmari kodakondsust, neil ei võimaldatud riigis liikuda, nad pidi olema ainult oma piirkonnas, haridus ja arstiabi olid neile põhimõtteliselt välistatud. Neid on kogu aeg mitte päris inimesteks seal riigis peetud," selgitas poliitik.

Miks budistlik riik rohingjadega nii käitub, tuleneb Paeti hinnangul osaliselt sellest, et seal on aastakümneid olnud võimul sõjaline režiim ehk riiki on juhtinud kindralid, kes seda sisuliselt ka täna teevad.

Lisaks on tema sõnul ka budismil äärmusliikumised. "Ei ole nii, et üks religioon tegeleb ainult kenade asjadega ja teised kenade ja halbade asjadega. Paraku ka budismis. Nagu Myanamari näide on, neid rünnakuid rohingjade vastu on ette võtnud ka kohalikud usumehed," rääkis ta.

Paeti sõnul käis ta oma kolleegidega Bangladeshis põgenikelaagris selleks, et kohapeal olukorda ise näha. Hiljem kohtusid nad Birma riigijuhtidega, et edastada neile Euroopa Liidu nõuded.

"See, et kõigepealt tuleb sisse lasta rahvusvahelised vaatlejad, alustada nende kuritegude uurimist, et kurjategijad ei pääseks karistuseta. Kui seda kõike nähtavas tulevikus ei juhtu, siis pole muud varianti, kui Euroopa Liit peab minema tagasi mõne aasta tagusesse aega, kui suhted Myanmariga olid külmutatud," märkis ta.

Rohingjade põgenikelaager Bangladeshis on Paeti sõnul väga suur ning seal elab kokku 600 000 inimest. Tingimused on seal närused.

"See kõik toimus väga äkki, põgenike hulk oli väga suur. Siiamaani nad saavad abiorganisatsioonide käest süüa umbes kord kuus. Ülejäänud ajal peavad ise vaatama, kuidas saavad," tõdes Paet ja lisas, et Bangladesh on küll väga suur, kuid samas ise samuti vaene riik.

Küsimusele, kuidas rohingjade olukorda lahendada, on Paeti sõnul keeruline vastata.

"Normaalselt või tavamõistes võttes on ainus see, et ikkagi surutakse rahvusvaheliselt Myanmari nii palju, et ta mingil hetkel soostub laskma sisse rahvusvahelised organisatsioonid, mis aitavad piirkonnas elementaarsetki julgeolekut hoida, et vähemalt osa neist inimestest saaksid oma kodupiirkonda tagasi pöörduda," rääkis Paet.

"Kui nad seda ei tee, siis tegelikult väga head lahendust pole, sest, olgem ausad, Bangladesh ka väga ei taha neid sinna. Ta on nõus andma natuke maad, kus nad saavad oma laagrit pidada, aga see on ka kõik. Ja pooleteise kuu pärast pool sellest laagrist on uppunud, kuna algab vihmaperiood ja see on ala, millest pool igal aastal on vee all, nii et neid tuleb uuesti hakata evakueerima," lisas ta.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: