"Algatus on vastu võetud," ütles parlamendispiiker Khadija Arib pärast seda, kui alamkoda toetas 142 poolt- ja kolme vastuhäälega ettepanekut, mille järgi parlament ei räägiks armeenlaste genotsiidist ebamääraselt.

Alamkoda toetas ka valitsuse esindaja saatmist 24. aprillil Jerevani genotsiidi mälestusüritustele.

Hollandi välisministri kohusetäitja Sigrid Kaas teatas koheselt, et kuigi neljaparteiline valitsuskoalitsioon toetas otsust, jääb valitsus selles küsimuses talitsetuks.

Kaas lisas samas, et Holland "avaldab austust kõikide vähemuste massimõrvade ohvritele ja lähedastele".

Välisministri sõnul ei anna Hollandi valitsus hinnangut, kas tegemist oli genotsiidiga või mitte. Ta rõhutas, et valitsuse seisukoht selles küsimuses on muutumatu.

Hollandi Vabaduspartei ettepanek, et valitsus tunnustaks tapmisi genotsiidina, ei saanud parlamendisaadikute toetust.

Armeenlased on aastaid püüdnud saavutada 1915.-17. aasta tapatalgute rahvusvahelist tunnustamist genotsiidina. Nende sõnul sai toona surma 1,5 miljonit armeenlast.

Türgi - genotsiidis süüdistatava Osmani impeeriumi järglane - väidab, et tegu on kollektiivse tragöödiaga, mis nõudis nii türklaste kui armeenlaste elusid.

Ankara on otsustavalt termini "genotsiid" kasutamise vastu ja väidab, et armeenlaste ülestõus Esimese maailmasõja ajal ja sissetungivate Vene vägede toetamine viis selleni, et surma sai 500 000 inimest.

Juhtunut on genotsiidina tunnustanud üle 20 riigi, seal hulgas Saksamaa.

Türgi mõistis Hollandi parlamendi otsuse hukka

Türgi reageeris neljapäeval kiiresti ja kindlalt Hollandi parlamendi otsusele tunnistada genotsiidiks 1915. aastal Osmani impeeriumis armeenlaste vastu sooritatud tapatalgud.

"Me mõistame jõuliselt hukka täna Hollandi parlamendi alamkojas vastu võetud otsuse tunnistada 1915. aasta sündmused genotsiidiks," ütles Türgi välisministeerium avalduses.