Linnapea: tselluloositehas 100 000 elanikuga Tartu lähedusse ei sobi ({{commentsTotal}})

Urmas Klaas
Urmas Klaas Autor/allikas: POSTIMEES/SCANPIX

Tartu linnapea Urmas Klaasi (Reformierakond) sõnul ei saa rajada tselluloositehast 100 000 inimesega linna ja selle lähiümbruse väljatossutamise ning linna senise majandusmudeli löögi alla seadmisega. Tartlastele ei sobi, et tehas võib 54 päeva aastas levitada haisu, leiab Klaas.

Ütlesite 22. veebruari kõnes, et Tartul peaks olema tselluloositehase asjus vetoõigus ehk tartlased peavad saama öelda lõpliku "ei" või "jah" sõna. Milleks seda tarvis on?

See on eelkõige sõnum valitsusele ja ministeeriumitele, kes eriplaneeringut juhivad, et taolist olulise keskkonnamõjuga ja ka majandusliku mõjuga tehast tänase teadmise järgi Tartu lähedusse ei saa planeerida ilma tartlaste seisukohta arvestamata.

Peaminister Jüri Ratas ütles teisipäeval, et ükskõik kes on otsuse tegemise ajal ehk 2020. aasta sügisel valitsuses, tehakse kaalutletud ja säästvast arengust lähtuv otsus. Kas te ei usu valitsusse?

See eriplaneering algatati argumentatsiooniga, et on vaja uurida Eestit laiemalt. Olid ju vaatluse all nii Pärnumaa, Jõgevamaa, Põlvamaa kui ka Tartu- ja Viljandimaa. Nüüd on jäänud vaatluse alla territoorium Viljandimaal ja Tartu maakonnas. On ikkagi väga suur tõenäosus, et see asukoht võib olla Tartule ohtlikult lähedal ja sellisena on eriplaneering oma sisu kaotanud. Nii et see ei jäta kahjuks rahandusministeeriumi ega keskkonnaministeeriumi tegevusest väga usaldusväärset muljet. Mul on kahju seda öelda, aga nii see on.

Sellisel kujul algatati eriplaneering 12. mail 2017. Miks te varem ei reageerinud? Otsuse vaidlustamiseks oli ju aega 30 päeva ehk juuni keskpaigani.

Seda otsust on vaidlustatud erinevate organisatsioonide poolt. Tartus me oleme lähtunud siiani sellest, et uuringutes pole ju midagi paha. Aga nüüd, enne veel, kui kompleksmõjude analüüsini on jõutud, oleme meie selgeks teinud selle, et need normid, mille järgi uuringuid tehakse, on tartlaste jaoks väga murettekitavad. Üks kriteerium on, et keskkonnaministri määrusega kehtestatud välisõhu häiring võib olla selline, et tehas tohib 54 päeva aastas levitada haisu, mis kindlasti tartlastele ei sobi. Teine asi on see, et tehasel oleks selline keskkonnamõju Emajõe ja Peipsi järve vee kvaliteedile, et me ei täida endale veemajanduskavas võetud kohustusi ja vee kvaliteet läheb veel kehvemaks. See on info, mis meil täna võimaldab öelda, et tehase rajamine on sobimatu 100 000 elanikuga linna ja Emajõe vahetusse lähedusse.

Mis hetkel saite aru, et eriplaneeringu raames pole linnal vetoõigust?

Vetoõigus on poliitiline sõna. Loomulikult, kui peaminister Vikerraadios ütleb, et ei ole sellist paragrahvi, siis ma arvan, et kui me oleme mõistlikud inimesed – ja ma loodan, et ka valitsuses on mõistlikud inimesed – siis saadakse aru, et kõik ei peagi käima paragrahvi järgi. Paragrahve on küll ja küll, millele võib viidata. Et ei ole veemajanduskava täidetud või siis, et Emajõkke lastava heitvee koormus on kõvasti suurem, kui on näiteks Tartu Veevärgi poolt lastaval heitveel. Küllap neid paragrahvegi leiab.

Millest hakkab Tartu linn oma edasises strateegias lähtuma? Kas minnakse planeeringumenetluse asjaosalisena kaasa ja esitatakse arvamusi või võetakse juba eos seisukoht, et see tehas Tartu lähedale ei sobi?

Igal juhul Tartu volikogu saab ja peab 7. märtsil seda ütlema. Aga need seisukohad, mida ma olen väljendanud ja mis tuleb senisest menetluskäigust välja, siis sellise keskkonnakoormusega tehast 100 000 elanikuga ülikoolilinna külje alla ei ole võimalik kavandada.

Kui volikogu asub teiega samale seisukohale, siis kuidas hakkab Tartu linn tehase planeerimist tõkestama?

See sõltub valitsuse vastusest tartlaste seisukohale. Ja siis tuleb edasi minna. Kindlasti ei ole siin välistatud kohtu poole pöördumine, vaidlustamised. Me oleme ette valmistanud ka need teemad, mida peab arvestama juhul, kui planeering läheb edasi.

Jüri Ratas ütles selgelt, kuivõrd oluliseks ta peab, et see planeerimismenetlus edasi läheks. Mis on need asjad, mida Tartu linn saaks praegu kohtus vaidlustada? Sest eriplaneeringu algatamise vaidlustamiseks on hilja.

Siin on kindlasti erinevaid võimalusi. Ja ka meie juristid töötavad selle kallal, kui vaja. Aga kõigepealt on tarvis saavutada ka valitsuse poolt see mõistmine, et kohalikul omavalitsusel on oma autonoomia. Sellest üle sõita ei tohi. Tartu linnal ja Tartu maakonnal on oma arengudokumendid, mis taolist tootmist ette ei näe. Nendest dokumentidest samamoodi üle sõita ei tohi. Ja on keskkonnakaitseks kokkulepitud normid ja kokkulepped veemajanduskavas, millest ka üle sõita ei tohi. Nii et ma soovin, et meil valitsusega tekiks mõistlik dialoog ja arutelu.

Kuivõrd tõenäoliseks te peate, et tekib olukord, kus planeeringuga minnakse edasi ja Tartu linnavalitsus hakkab kõiki etappe vaidlustama lihtsalt selleks, et planeeringut blokeerida.

Tartu linnavolikogu ja linnavalitsus, kui nad on 7. märtsil kokku saanud ja oma otsuse teinud, siis peavad kaaluma kõiki adekvaatseid võimalusi Tartu huvide kaitseks.

Kas te ei usu, et kui Tartu linnale tuleb vetoõigus, siis hakkavad vähem mängima ratsionaalsed argumendid ja rohkem selline "mitte minu tagaõues" printsiip? Veelgi enam, Tartu linnavalitsuse või -volikogu tehtud otsustest sõltub poliitikute saatus järgmistel kohalike omavalitsuste valimistel.

Kui me vaatame senist mõttevahetust ja ühisistungeid Tartu linnavolikogu komisjonides, siis need arutelud on olnud väga asjalikud. Igale poole on kaasatud teaduskraadidega teadlased, Tartu Ülikooli professorid. Kõik saavad ju aru sellest, et loomulikult on tarvis puitu väärindada. Küsimus on, kuidas me seda teeme. Tuleb aru saada, et selline tootmine kujutab endas väga suuri riske linna vahetus läheduses, kui mitte öelda tema elutoas.

Kui suur on Reformierakonna sees toetus teie hinnangule, et Tartu lähedale tselluloositehas ei sobi?

Reformierakonna juhatus arutas eelmisel nädalal seda sama temaatikat ja tartlaste muredest saadakse igal pool väga hästi aru. Ja kui asi jõuab sinnamaani, et tõesti peab võtma riigi tasandil väga selge poliitilise seisukoha, siis väga selgesti Tartu reformierakondlased paluvad seda erakonnal teha.

Reformierakond on ju ettevõtjate erakond.

Ka mina ju toetan väga ettevõtlust ja Tartu linn soovib, et ettevõtlus areneks. Ka puidu väärindamine on väga mõistlik ettevõtmine, aga me peame aru saama, et seda ei saa teha 100 000 inimesega linna ja selle lähiümbruse väljatossutamisega. Välisõhu kvaliteedi halvenemine ja mõju Emajõele on ju see, mis otseselt mõjutab ka Tartu linna ettevõtluskeskkonda. Me väärindame Emajõge, meil järjest tekivad targa linna kontseptsiooni ellu viies uued töökohad IT- ja meditsiinivaldkonnas. See on otseselt meie senise majandusmudeli väga selge ohtuseadmine. Nii et ühte majanduslikku otsust tehes ei tohi seada löögi alla juba väljakujunenud majanduslikke struktuure.

Aga ikkagi, kas te usute, et see tehasevastane seisukoht Reformierakonnalt ka tuleb? Kas Kaja Kallas, Hanno Pevkur ja Kristen Michal astuvad teie selja taha?

Mina omalt poolt olen neid informatsiooniga varustanud ja kõigi arengutega kursis hoidnud. Ning kui selline valikukoht tekib, siis loomulikult peab Reformierakond oma seisukoha kujundama. Praegu me oleme sealmaal, et asi on Tartu volikogu ja linnavalitsuse ajada ning meie ajame seda asja kindlakäeliselt.

Toimetaja: Urmet Kook



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: