Tartu volikogu otsus: riiklik eriplaneering tuleb lõpetada ({{commentsTotal}})

{{1520415120000 | amCalendar}}

Tartu volikogu otsustas ligi seitse tundi kestnud erakorralise istungi lõpuks, et linna külje alla kavandatava puidurafineerimistehase riikliku eriplaneeringu koostamise menetlus tuleb lõpetada.

Volikogu otsuse eelnõu, mis valmis fraktsioonide konsensusena teisipäeva õhtul, ootas vaid hääletamise tulemust, kuid sellele eelnes tunde kestnud arutelu.

Volikogu sõnastas siiski hilisõhtul 33 poolthäälega otsuse: "Seniste menetlustoimingute õigusvastasuse ja küsitavuse tõttu on välistatud riigi eriplaneeringu elluviimine tulevikus ning eriplaneeringu koostamise menetlus tuleb lõpetada."

Vabariigi valitsus algatas riigi eriplaneeringu puidurafineerimistehase kavandamiseks Viljandi ja Tartu maakonda mullu mais.

Tartu volikogu märkis oma deklaratsioonis, et riigi eriplaneeringuga kavandatava puidurafineerimistehase poolt potentsiaalselt keskkonda juhitavate saasteainete kogus on isegi keskkonnanormatiivide järgimisel ja parima võimaliku tehnoloogia (PVT) kasutamisel erakordselt suur.

Volikogu hinnangul pole riigi eriplaneeringu algatamine, eriplaneeringu koostamise finantseerimise põhimõtete muutmine ja eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse ettevalmistamine toimunud läbipaistvalt ja kaasavalt.

Ülevaade arutelust

Tartu linnavolikogu alustas kolmapäeval algusega kell 15 erakorralist istungit Emajõe äärde kavandatava tselluloositehase küsimuses.

Tartu apelli töörühm, mis koosneb Tartu linnakodanikest ja Tartu ülikooli ning Eesti maaülikooli teadlastest, on seisukohal, et demokraatlikus Eestis peab Tartu linnale jääma vetoõigus linna tulevikku määravate otsuste puhul.

Tselluloositehase vastu kogusid tartlased üle 8000 allkirja, mis volikogu istungil üle anti.

Edasi järgnesid volikogu istungil osapoolte sõnavõtud.

Polli: täna on vaid idee

Est-Fori esindaja Aadu Polli rõhutas istungil puidurafineerimistehase rajamise otsust ei ole tehtud. "Riigi eriplaneering ja mõjude hindamine pole alanud, tänaseks pole muud, kui idee," kinnitas ta.

Polli rääkis ettekandes, et puidurafineerimistehas ühendaks endas erinevaid tehnoloogiaid ja see eeldab koostööd kohalike teadlastega. Tema sõnul algaks koostöö juba praegu, mil algavad uuringud selle kohta, kas tehast üldse oleks võimalik raada. Polli lisas, et valminuna vajaks tehas pidevalt uuendusi, mis oleks taas väljakutse teadlastele ja tehnoloogidele.

Tema sõnul saaks tehasest kasu kohalikud inimesed, maal elavad inimesed. Tehas oleks tema sõnul üks paljudest lahendustest, et hoida elu maal.

Polli sõnul töötab ta iga päev selle nimel, et tema usust tekiks plaan ja lahendused, mille olemasolul on võimalik teha otsuseid.

Polli sõnul ei pruugi mujal toimivad lahendused Eestisse sobida, mistõttu tuleks need läbi uurida. Ta lisas, et tehase projekti puhul kehtib reegel: üheksa korda mõõda ja üks kord lõika.

Polli tõi välja, et eelmise nädala uurimusest sai ta kinnitust maailmavaatele - kui eestlane valib puhta looduse ja majanduse vahel, siis eestlane valib puhta looduse. Samamoodi valib Polli sõnul tema ja teised projektiga seotud inimesed.

"Palume uurida tehase rajamise võimalikkust. Tehase rajamine muudaks Eesti keskkonnasõbralikumaks, parandaks puidu väärindamist," sõnas Polli. Tema hinnangul ei ole arutelu puidurafineerimistehase rajamise üle demokraatia proovikivi, vaid proovikivi selleks, kas valitseda lastakse hirmudel ja pooltõdedel või tehakse teaduspõhiseid valikuid," rääkis Polli ja palus teadlastel kaasa mõelda ja uurida, kuidas saab Eestisse erinevaid rajatisi sobitada.

Polli sõnas, et tehas võib olla mõjult nii negatiivne kui positiivne, kuid selle selgitavad välja uuringud.

Vastates volikogu liikme Marju Lauristini küsimusele, miks ei ole projekti eestvedajad teinud uuringuid juba varem, et juba täna rääkida tulemustest, ütles Polli, et ühiskondliku kokkuleppe kohaselt ei tee ettevõtjad nurga taga midagi valmis, et esitada seda hiljem avalikkusele. "Käiakse välja idee ja ühiselt arutatakse, kas on võimalik see ellu viia või mitte," lisas ta.

Volikogu liige Ene Ergma küsis Pollilt, miks ei ole tehase võimaliku asukohana välja pakutud mitut kohta, vaid ainult Emajõe piirkond. "Meie pöördusime valitsuse poole, taotlesime eriplaneeringu algatamist 10 km Emajõest. /.../ Pole mõtet uurida tehase rajamist sinna, kuhu seda keegi ei taha. Ainus koht, kuhu investorid on soovinud tehast rajada, on see piirkond," vastas Polli.

Volikogu liige Heljo Pikhof tõi välja, et ETV saade "Pealtnägija" andmetel lubas RMK müüa tselluloositehasele poole raiutavast paberipuidust 15 aasta jooksul. Ta küsis, kuidas saab üks ettevõte 15 aastaks sellise voli.

Polli vastas, et selle lepingu sisu oli küsida ja kokku leppida RMK-ga, kas on võimalik teha lepingut 15 aastaks, sest see on ainus erand, mida praeguses süsteemis vaja, et projektiga edasi minna. Ta tõi välja, et pangad nõuavad pikaajalisi tarnelepinguid.

Volikogu liige Martin Hallik küsis Pollilt, kas tehase planeerijatel on praegu arusaamine, kui palju tehas saastada võiks. Polli sõnul ei pea ettevõtja neid asju teadma. "Ettevõtja ja riik peavad tagama, et uuringud tehakse. Täna ei saa olla vastust sellele küsimusele," lisas ta.

Vastates küsimusele, kui suur osa tehasest oleks Eesti investorite käes, ütles Polli, et tänase eesmärgi kohaselt jääks 51 protsenti Eesti investorite kontrolli alla. Uuringute etapi rahastavad kuus Eesti investorit võrdselt.

Varblane: Eesti pole ainult IT-riik, vaid ka biomajanduse riik

Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane rääkis oma ettekandes sellest, kuidas Eesti majanduses seni on puitu väärindatud.

Varblase hinnangul on senine arutelu puidurafineerimistehase rajamise üle tekitanud tunde, et arengut ühiskonnas pole vaja.

Professor tõi võrdluse muude aruteludega, mille puhul soovitakse Eestile tuua eeskujuks Põhjamaade mudeleid. Ta tõi välja, et Soomes ja Rootsis on kümneid paberi- ja tselluloositehaseid. "Miks nad teevad seda? Kas nad on rumalad?" küsis Varblane.

Varblase sõnul pole Eesti ainult IT-riik, vaid ka biomajanduse riik. "Üks biomajanduse toormest on ka puit ja puitmass. Eesti peaks ka tulevikus olema biomajanduse riik. /.../ Puidu väärindamine annab neljandiku meie käibest ja on üks vähestest sektoritest, mis ekspordib rohkem kui impordib. /.../ Me näeme, kuidas ülejäänud majandus on miinuses ja puidusektor on plussis, see tasakaalustab meie majandust," rääkis ta.

Varblane selgitas, et siiani on Eestis suures osas puitu väärindatud mehaaniliselt. Selle põhjus on tema sõnul selles, et 1990. aastatel oli Eesti riik väga vaene ja ei olnud raha, et keemilist töötlemist arendada.

Varblane tõi välja ka puidurafineerimistehase rajamise riskikohti.

"Üks oluline riskikoht on see, et sellise tehase tegemine on väga suur investeering väga pikaks ajaks. Maailmaturu nõudluse ette nägemine 40 aastaks on keeruline. See tähendab, et sellise otsuse tegemine on väga suur risk. Me ei tea, mis juhtub 35 aasta pärast," selgitas ta.

"Teine küsimus on see, kui kiiresti tekib sellise tehase moraalne tehnoloogiline vananemine. Järgmine punkt, mida näeme palju, on see, et meil ei ole olnud 20 ja mitu aastat selliste tehaste ehitamist. See tähendab, et meil on väga nõrk oskusteave sellises valdkonnas. See valdkond on lastud väga käest ära ja on küsimus, kas ta peabki nii olema või mitte. See on retooriline küsimus," lisas ta.

Ergma küsis Varblaselt, kas ta tartlasena on nõus, et Tartu lähedale selline tehas tuleb. Varblane märkis, et tartlasena ütleb ta ei, kuid lisaks tartlaseks olemisele on ta ka majandusteadlane. Varblane tõi ka välja, et uuringute valmimise järel võib juhtuda, et investorid üldse ei teegi seda tehast.

Varblase sõnul peaks Tartu olema teadmusmahuka majandusega linn, kuid puidurafineerimistehasega seonduv teadmus on praegu nõrk. See oleks tema hinnangul Tartu Ülikoolile võimalus selle valdkonna tehnoloogiaid arendada.

Vastates Kadri Leetmaa küsimusele, kas tehas peab olema just Tartus, ütles Varblane, et mõelda tuleks ka sellele, mis on need teised kohad, kelle n-ö tagahoovi tehas siis saata. Ta märkis, et asukoha teema tõuseb veel korduvalt esile.

"Siin tuleb tehnoloogiline, logistiline piirang, toorme paiknemise koht. See arutelu võib lõppeda sellega, et Daugavpilsi linn saab ühe tugeva tehase. Aga ma lihtsalt ütlen seda, kui välja paljude "jah" ja "ei" ja "kui" jutuna. See on väga tinglik kõneviis," rääkis professor.

Varblase sõnul on tehase võimalike asukohtadena kaalutud ka Pärnut, Sillamäed ja Narvat.

Aab: kindla asukoha sooviga suurendab investor riski, et tuleb eitav vastus

Riigihalduse minister rääkis volikogus tehtud ettekandes riigi eriplaneeringu protessist.

Ta selgitas, et investorid tegid ettepaneku tehase rajamiseks eriplaneeringu algatamiseks. Erinevad ministeeriumid andsid sellele oma hinnangud. Keskkonnaministeerium leidis, et kuna tehas oleks rahvusvahelise mõjuga, tuleks alustada eriplaneeringut. Majandusministeerium leidis, et tehase rajamine aitab kaasa mitmes valdkonnas riiklike eesmärkide täitmisele.

"Valitsus otsustas selle protsessi algatada. See ei tähenda veel kuskile millegi rajamist ja konkreetsesse kohta," lisas Aab.

Ministri sõnul ütles investor, et tema saab rajada tehase nii, et see oleks ka kasumlik, just kõnealusesse piirkonda Emajõe äärde. Ministeeriumid hindasid ja leidsid, et eriplaneeringu protessi võiks piirata Viljandi ja Tartu maakonnaga, Emajõe tõttu ja ka toorme asukoha tõttu.

Aab lisas, et kuna investor ütles suhteliselt kindla piirkonna, kuhu tehast rajada soovib, siis on suur tõenäosus, et vastus tuleb eitav. "Kui investor on öelnud suhteliselt kindla piirkonna, siis investor ise on suurendanud riski, et vastus tuleb ei. Kui uuringutest tuleb välja, et selles piirkonnas on mõjud nii negatiivsed, siis on see suur tõenäosus," rääkis ta.

"Investor on põhjendanud, arvestades kõiki ressursse - vee-, metsaressrussi -, et siin on tema jaoks kõige optimaalsem. Arvan, et see kitsendab ja tõstab investori riski, et talle tuleb eitav vastus," lisas ta.

Aabi sõnul käib praegu eriplaneeringu ettevalmistusprotsess ning nüüd jõuab kätte kaasamisprotsess. Tema sõnul pole Tartu linnavalitsus suurt huvi siiani üles näidanud. "On mõni teabenõue, aga kohtumise või selgituse soovi pole olnud," tõdes ta.

Lauristin küsis Aabilt, mida teeb riik selleks, et tehase rajamise kohta tellitaks ka neutraalne ja objektiivne hinnang. Aabi sõnul on nimekiri uuringu tegijatest pikk ja seda saab täiendada.

"Koos konsultantidega, kes hanke korras leitakse, hakatakse täpsustama nimekirja, küsitakse arvamust ka Tartu linnast, teadlastelt, erinevatelt arvamusliidritelt. Miks ei võiks Marju Lauristin teha neid ettepanekuid. See on avalik protsess," vastas ta.

Aabi sõnul on võimalik teha riiklik eriplaneering kogu riigi territooriumi või kindla piirkonna kohta. Ta tõdes, et võib-olla oleks võinud eriplaneeringus arvestada tehase võimalikku asukohta laiemalt, kuid ei ole välistatud, et seda veel tehakse.

Heljo Pikhof tõi välja, et erinevad ministeeriumid kooskõlastasid riikliku eriplaneeringu kõigest viie päevaga ehk tema hinnangu kiirustades. Aab ei osanud täpselt kommenteerida, miks kooskõlastus nii kiiresti käis, samas märkis ta, et ideed veeretati juba palju varem.

"See oli avalikkuses ka varem kui jõudis otsuseni. Minu teada veeretati seda ideed isegi eelmises valitsuses," ütles ta.

Aab kinnitas, et Tartu linna arvamus tehase kohta on valitsuse jaoks tähtis.

Vastates küsimusele, millised on tema argumendid otsustamisel, kas kirjutada alla asukoha eelvalikule, kui Tartu volikogu otsustab, et ei taha tehast, ütles Aab, et konkreetset asukohta ei tea praegu keegi. Ta lisas, et valitsus peab arutama, kas Tartu volikogu argument peatada protsess uuringuteta, on kaalukas.

Kiisler: Tartu linn võib tellida kõrvaluuringud

Keskkonnaminister Siim Kiisler rääkis enda ettekandes, et keskkonnaministeerium esitas eriplaneeringu menetluse protsessi alguses rahandusministeeriumile nimekirja 14 uuringust, mis on vaja tingimata läbi viia selleks, et hinnata tehase rajamise võimalusi.

Kiisler ütles, et kui kellelgi tekib kahtlus, et keskkonnamõju hindamise eest tasuja saab mõjutada ka uuringu tulemust, siis on Tartu linnal alati võimalik tellida kõrvaluuring või leppida kokku, et eriplaneeringu menetlemise protsessis tasub osa uuringute eest linn.

Minister tõdes, et erinevate teadlaste arvamusi on laual palju, kuid seadus kirjutab täpselt ette sammud, kuidas keskkonnamõjusid hinnatakse.

Tema sõnul on üks peamisi keskkonnakaitselisi teemasid mõju Emajõe veeseisundile.

Kiisler selgitas, et investor välistas tehase rajamise Pärnu jõe äärde sealsete suure hulga looduskaitsealade tõttu.

Soomere: riigi jaoks on vale, et veerand puidust läheb töötlemata eksporti

Eesti Teaduste Akadeemia president akadeemik Tarmo Soomere rääkis oma ettekandes tootmise väljakutsetest teadusele.

"Maailmas on nii, et tegelikud väärtused ei sünni seal, kus toodetakse midagi lihtsalt. Lihtne tootmine või eksport on majanduslikus mõttes mugavustsoon. Moodsas ühiskonnas tulu tekib, kui suudame teha midagi paremini kui naabrid, kui mõeldakse välja uusi tooteid. /.../ Tegelik võitlus maailmas ei käi selle pärast, kus on tootmine, vaid selle üle, kus tehakse lisandväärtust," rääkis Soomere.

Tema sõnul on Eesti probleem selles, et veerand kuni kolmandik puidust läheb töötlemata eksporti ja see on riigi jaoks tema hinnangul vale.

Heljo Pikhof küsis Soomerelt, kas ta oleks tehase ehitamise poolt, kui see rajataks Emajõele Tartu linnast ülesvoolu. Soomere tõdes, et tehase rajamine Emajõe ülesvoolu oleks äärmiselt küsitav.

Soomere sõnul on Eestis raiumiseks sobilikku metsa praegu suhteliselt palju ning mets tuleb õigel ajal raiuda.

Ta märkis ka, et Eestis on mitu koolkonda, kelle hinnangud metsade olukorrale annavad kohati radikaalselt erinevaid tulemusi.

Mander: protsessiga ei ole mõtet jätkata

Tartu Ülikooli loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor Ülo Mander rääkis volikogu ees tehase võimalikest keskkonnamõjudest.

Mander tõdes, et Ida-Eesti veemajanduskava alusel on Emajõe ja Peipsi ökoloogiline seisund halb ning see peaks minema paremaks, mitte halvemaks. Kavandatav puidurafineerimistehas tema sõnul veekvaliteeti oluliselt parandada ei saa.

Manderi sõnul loodab ta, et eriplaneeringu protsess keskkonnamõjude hindamise faasi ei jõuagi, sest juba praegu on teada, et selle protsessiga ei ole mõtet jätkata. Ta lisas hiljem, et ka invesoritel pole mõtet raisata raha protsessiga jätkamise peale.

Hinnang võimalikele keskkonnamõjudele saab Manderi sõnul olla adekvaatne ainult läbi pikaajaliste uuringute.

Tema sõnul peaks Tartu volikogu võtma vastu otsuse, et senine eriplaneeringu menetlus tuleb peatada ja alustada seda uuesti ja mõistlikult.

Volikogus küsiti Manderilt, kas täiendavat keskkonnauuringud võivad tuua uut informatsiooni lisaks sellele, mis praegu on kättesaadav. "Eestis pole ükski tööstusobjekt keskkonnamõjude hindamise tõttu jäänud tegemata," vastas ta.

Manderi sõnul on Tartu puidurafineerimistehase rajamiseks looduse mõttes kõige ebasobivam.

Puura sõnul sobiks tehas Ida-Virumaale

Tartu Ülikooli arendusprorektor, keskkonnateadlane Erik Puura tõdes, et Eestis pole puidurafineerimistehase rajamisega seoses räägitud selgeks põhimõttelisi asju, selle asemel on hakatud kohe detailidega tegelema.

Puura tõi puidurafineerimistehase rajamisega võrdluse Äänekoski tehasega. Tema sõnul pole Äänekoski tehnoloogia kasutamine Tartu ümbruses hea idee.

Ta tõi välja, et Äänekoski tehase ümbruses on viimase poole aasta jooksul olnud kümme haisuperioodi, kaks veereostuse perioodi, kaks tolmuteadet, üks suurem mürateade ja neli tulekahju.

Puura selgitas, et puidurafineerimistehase tehnoloogia on täiesti haisuvaba vaid normaalsetes operatsioonitingimustes. Kõik võimalikud seiskamised toovad paratamatult ka haisupilve.

Puura ütles, et ta tahaks ettevõtjaid aidata, kuid seda on keeruline teha kui mänguruum on väga väike. "Mänguruum on selline, et täpselt see tehnoloogia, täpselt nii suur ja täpselt sinna kohta. Oleks kindlasti soovinud koostööd varasemas faasis," ütles ta.

Tema hinnangul tüürib protsess patiseisu suunas.

Merle Jäägeri küsimusele selle kohta, kas puidurafineerimistehase asukohana pole kaalutud Ida-Virumaad, kus on juba tööstusmaastik ja suur tööpuudus, vastas Puura ettevõtjate põhjendustega.

"Ettevõtjad vastavad, et pole Ida-Virumaast huvitatud eelkõige seepärast, et sinna on metsa Lätist ja Valgevenest liiga kauge viia. See on aus vastus. Kuna tehas hakkab kasutama toorainet nii Lätist kui ka Valgevenest, siis selle vedu Ida-Virumaale tundub liiga kauge," vastas Puura.

Ta lisas, et ettevõtjate sõnul on ainus koht, mis tundub majanduslikult kasulik, Tartu ümbrus.

"Kui on küsimus, kas on õige käituda nagu Äänekoskis, kus tehast planeeriti suure tööpuudusega piirkonda, siis jah, arvan, et see oleks väga õige samm, et see tehas leevendaks tööpuudust meie jaoks kriitilistes piirkondades," rääkis ta.

Klaas tegi volikogule ettepaneku nõuda eriplaneeringu lõpetamist

Tartu linnapea Urmas Klaas ütles, et isegi kui kavandatav puidurafineerimistehas ei paikne Tartu linna territooriumil, siis paikneb see linnale nii lähedal, et elanikud tunnevad selle mõju.

"Me teame täna ka täiendavate uuringuteta, et tehasel on suur mõju. Võib arutada kui suur, aga teame päris kindlalt, et tehasel on negatiivne mõju Peipsi ja Emajõe veekvaliteedile. /.../ Tehas haiseb. Vajalikust toormest suur osa transporditakse siia maanteid pidi. Tootmistegevusel on mürgised jääkproduktid. /.../ Kokkuvõttes saab Tartu kuvand kahjustada," rääkis ta.

Klaasi hinnangul on ebaselge, milles seisneb riigi huvi puidurafineerimistehase rajamises. Ministrid ei suutnud seda tema sõnul selgitada.

"Arendaja ütleb, et Tartu- ja Viljandimaa on sobivaimad asukohad. Meie küsime, kas nad on sobivaimad ka lähtuvalt riigi huvidest," ütles ta.

Klaas tegi linnavolikogule ettepaneku nõuda valitsuselt eriplaneeringu koostamise menetluse lõpetamist.

Tartu volikogu esimehe Aadu Musta hinnangul peaks Tartu juhtum puidurafineerimistehasega seoses looma pretsedendi ja olema eeskujuks teistele omavalitsustele, kuidas sarnaseid juhtumeid menetleda.

Must lisas, et Tartu linnavolikogu on üksmeelel, et kaitsta tuleb Tartu inimesi, looduskeskkonda ja piirkonna jätkusuutlikkust.

Toimetaja: Indrek Kuus, Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: