"Välisilma" stuudios kommenteeris temaatikat Eesti Panga rahapoliitika ja välismajanduse ekspert Peeter Luikmel (lisatud videos).

Kui Trumpi majandusnõunik Gary Cohn möödunud nädalal ametist lahkus, ei lasknud president end häirida, ja märkis, et isikute nimekiri, kelle seast uus nõunik valida, on pikk.

"Kõik tahavad Valges Majas töötada. Kõik tahavad tükikest Ovaalsaalist, tükikest Läänetiivast," rõhutas ta.

"Pole terast, pole riiki," teatas Trump aga siis, kui ta tariifide kehtestamise dokumenti allkirjastas, ja lausus, et tugev terase- ja alumiiniumitööstus on riigi julgeoleku alus.

Pennsylvanias asuva terasetööstuse NLMK töötajad on aga nördinud. Nimelt on nende firma Venemaa Novolipetski terasetööstuse tütarettevõte. Aastas impordivad nad Venemaalt kaks miljonit tonni terast. Kui kliendid ei ole hinnatõusuga nõus, kaotab töö kuni 1200 inimest.

"Ma hääletasin Trumpi poolt. Ma uskusin, et et ta aitab terasetööstust ja üldse tööstust meie maal. Aga see asi nüüd küll hea välja ei paista," kommenteeris NLMK Pennsylvania töötaja Mick Lang.

"Me oleme kaotanud palju töökohti viimastel aastatel. Saate aru, millest ma räägin. See oleks karm värk inimestele jälle oma töö kaotada ja sellega toime tulla," lisas kolleeg Robbie Smith.

"Hääletasin Trumpi poolt, pean ütlema. Uskusin, et ta on töötava mehe poolel. Ta räägib, et ajab ausat ja paindlikku tariifipoliitikat, kuid ta jätab meid tööta. Ta ei ole olnud aus inimestega, kes sõltuvad terasest, mis meie maale sisse tuuakse," rõhutas kolmas NLMK töötaja Trudy Rombold.

"See murrab südame, sest ma hääletasin Trumpi poolt. Ma tõepoolest uskusin teda, et tema on see, kes kõike muuta suudab. Nii arvas 85 protsenti siinsetest inimestest," meenutas töötaja Marcus Lamont.

Mida Trump aga õigupoolest sihib?

"Kui vaadata varasemat pilti ja kuidas Donald Trump on varasemalt käitunud ja milline on tema tegutsemise metoodika, siis mina kahtlustan, et ta pigem üritab tekitada olukorda, kus ta saaks läbi rääkida ja kus kõik maailma riigid, kellel mingid huvid Ühendriikidega kaubavahetuses on, tuleksid müts peos paluma," arvas SEB majandusanalüütik Peeter Koppel.

Trump on juba teatanud, et "tõelistele sõpradele" teeb ta tariifides hinnaalandusi. Jutt käib eelkõige Mehhikost ja Kanadast ning nende riikidega on Trumpil käsil Põhja-Ameerika vabakaubandusleppe (NAFTA) muutmine.

Euroopa Liit on uudisele reageerinud valuliselt, ähvardades omalt poolt tollitariifidega rünnata Harley Davidsoni mootorrattais, Levi´se teksaseid ja burbooni viskit. Mis kõlab natuke naljakalt.

"Ma pakun, et see kipub olema taotluslikult naeruväärne," nentis Koppel. "Sest kui me vaatame kaubandussõda, kui enda positsiooni parandamise meedet, siis meil on olnud aastakümned, kus maailma kaubandus on liikunud liberaliseerumise suunas. Ja sellest on olnud kõigile mõõdetav kasu. Ja kui nüüd keegi mõtleb, et töötav mehhanism, töötav kombain, et sinna hammasrataste keskele võib suure mutrivõtme virutada ja vaadata, mis saab, siis muidugi sellele reaktsioonid võivadki olla sellised natuke humoorikamad."

Suur teadmatus ja segadus on siiski domineerivad.

"Meil pole mingit lisainfot võimalike erandite kohta. Kuid on selge, et Euroopa Liidu ettevõtted ei ole ebaausa kaubanduse allikaks ja nii nagu Euroopa Liit ei ole ka selle ettevõtted julgeolekuohuks. Nii et me peaksime saama erandi," sõnas näiteks Euroopa Komisjoni asepresident Jurki Katainen.

Laupäeval kohtus Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Cecilia Malmström USA ametivenna Robert Lighthizeriga, et asjasse selgust saada. Selgust ei tulnud.

Küll aga ähvardas Trump samal päeval Pennsylvanias peetud kihutuskõnes tõsta importmakse Mercedestele ja BMW-dele, kui Euroopa ei vähenda USA toodetele kehtivaid importmakse.

Kas Euroopa peaks kaubandussõjaga kaasa minema ja asuma siiski ka omalt poolt tariife kehtestama?

"Arvestades Euroopa situatsioone, Euroopa struktuurseid probleeme ja arvestades, et Euroopas on rikkuse loomise masin sõna otseses mõttes katki tehtud, siis Euroopa positsiooni mitte kuidagi ei paranda see, kui kaubandussõjaga kaasa minnakse. Kaubandussõda on ikkagi koht, kus kõik osapooled jäävad vaesemaks," leidis Koppel.

Trump on aga teatanud, et kaubandussõjad on head ja neid on lihtne võita.

"Kui kõik liituvad kaubandussõjaga, siis toormete puhul vaatame, mida see tähendab. See tähendab seda, et kellegi jaoks lähevad toormed kallimaks. Kui siis need, kes toormeid kasutavad, ettevõtted, nende jaoks sisend läheb kallimaks. Selgelt ebameeldiv. Nad ei saa seda kohe tarbijale edasi anda. Surve marginaalidele. Kasumid langevad. Ebameeldiv. Kui siis nad järk-järgult selle tarbijale edasi kannavad, siis tarbija jaoks toodangu lõpphind kasvab. Jällegi ebameeldiv. Ehk siis kaubandussõda kui selline paraku kipub olema miski, mida võita ei ole võimalik ja mis teeb kõik osapooled tegelikult vaesemaks," nentis Koppel.

Ja ehkki Trump ei väsi üllatamast, on ta presidendiametis püsinud juba üle aasta.

"See on äärmiselt huvitav küsimus," tunnistas Koppel. "Sest kui vaadata seda hüsteeriat, mis läks lahti, kui ta valiti, kuidas põhimõtteliselt pidi kohe tulema maailmalõpp, nobelistid ütlesid, et mitte ükski börs enam mitte kunagi ei tõuse, põhimõtteliselt kõik on läbi, et võtame voodilina ümber, kaevame augu ja kaevame endale mulla peale - et see ei ole realiseerunud."