Euroopa Liidu valitsuste esindajad kohtusid Brüsselis napilt 12 tundi pärast Trumpi allkirjastatud vastuolulist tollitariifide otsust, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Enne konkreetseid vastusamme püütakse Washingtoni veenda, et Euroopa terase USA turult tõrjumine julgeolekukaalutlustel ei ole mõistlik mõte.

"Me oleme USA julgeolekupartnerid ja ei tohiks küll olla ühtegi põhjust, kuidas Euroopa Liidu terasetootjad USA julgeoleku alustalasid õõnestavad. Kui seda erandit meil välja rääkida ei õnnestu, siis ootab meid umbes 90-päevane teekond WTO-s," rääkis välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostöö küsimuste asekantsler Väino Reinart.

Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO) võib vaidluste lahendamine võtta aastaid, aga Euroferi pressiesindaja Charles de Lusignani sõnul on Euroopa tööstuse ja turu kaitsmiseks vaja tegutseda kohe.

"Kahju, mille see otsus võib tekitada, on võimatu kokku arvestada. Räägime tuhandetest töökohtadest, võimalik et 20 000 töökohast üle Euroopa. Irooniline on see, et USA-s võivad töö kaotada sama palju inimesi kui mitte rohkem. Nad võivad võita küll terasetööstuses, aga väärtusahela mõjutuste tõttu võib see viia kuni 146 000 töökoha kadumiseni USA-s. Nii et see otsus kahjustab meid, see kahjustab NATO liitlasi ja sellest ei võida ka USA tööturg. See on hullumeelne valik," rääkis ta.

Euroopa Liit ekspordib USA-sse ligi viis miljonit tonni terast aastas. Kõige suurema hoobi saab Saksamaa, kelle teraseeksport USA-sse ulatub 1,3 miljoni tonnini.

Euroopa terasetööstuse suurim mure pole aga mitte see, kuhu müüa edaspidi Euroopa teras, vaid kuhu panna USA tolliga põrkuv Türgi, Lõuna-Korea, Mehhiko, Brasiilia ja Venemaa teras.

"USA eelmise aasta statistika põhjal importis umbes 30 miljonit tonni terast. See 30 miljonit tonni terast peab kuhugi tee leidma pärast seda, kui USA-sse seda enam eksportida ei saa," tõdes Reinart.

"Sellest 15 miljonit tonni terast võib jõuda Euroopa turule. 10 suuremat importijat
Euroopa Liidu turule on samad, kes impordivad USA-sse: Brasiilia, Türgi jt. Nemad pööravad oma laevad ümber ja saadavad selle terase otse tagasi Euroopa Liitu ja me peame 15 miljonit tonni terast alla neelama. Sealt tulevadki kaotatud töökohad," selgitas de Lusignan.

Tralla: Brüsselis arvatakse, et Trump tahab WTO rolli nõrgestada

ERR-i Brüsseli korrespondent Johannes Tralla kommenteeris, et kiiret ja teravat reaktsiooni Euroopa Liidult USA otsusele näiteks USA viski või teksapükste imporditariifide kehtestamise näol ilmselt oodata ei ole.

Tralla sõnul on Brüsselis tekkinud tunnetus, et Trumpi administratsioon üritab nõrgestada WTO positsiooni maailmas, sest rahvuslikule julgeolekule apelleerimised imporditollide kehtestamisel on WTO ajaloos pretsedenditud.

"Vaevalt ükski tõsine valitsus tahaks ette kujutada, et kaubanduseksperdid peaksid hakkama vaagima, kas nende vastuvõetud otsused, nende suveräänsed otsused riikliku julgeoleku kaitsmisel on õigustatud või mitte. Tundub, et Trumpi administratsioon püüab mängida sellist mängu, et lihtsalt kõige tugevam kehtestab reeglid," lisas Tralla

Rohemäe: Euroopal on võimalus tariifide üle läbi rääkida

ERR-i Washingtoni korrespondent Maria-Ann Rohemäe selgitas "Aktuaalses kaameras", kuidas USA tõlgendab WTO reegleid.

"Kui imporditariifid kehtestati, siis räägiti, et need alumiiniumi- ja teraseimpordid justkui kuidagi ohustavad USA julgeolekut. WTO artikkel 21 ütleb, et sõja ajal on võimalik teatud siduvatest kaubandussuhetest hoiduda. Nüüd kui USA selle kaardi välja käib, siis WTO tõenäoliselt ütleb, et USA otsus oli ebaseaduslik," rääkis ta.

Rohemäe sõnul kardavad analüütikud, et USA võib sel juhul üleüldse WTO-st välja astuda.

Trumpi otsuses oli aga kirjas, et olulistel kaubandus- ja julgeolekupartneritel on võimalik tariifide üle läbi rääkida. Rohemäe sõnul Euroopa partnerid tõenäoliselt seda ka teevad.

Samuti on Rohemäe sõnul võimalus, et USA kongress otsustab tariifid tühistada. Selleks on aga vaja väga suurt häälteenamust, et Trump ei saaks otsusele vetot panna.

"Seega vabariiklased ja demokraadid peavad väga tugevalt koos töötama. Tõenäoliselt see nii ei lähe, sest ma ei usu, et vabariiklased tahaksid oma presidendile niimoodi vastu minna ja demokraatidega sellise liidu enne vahevalimisi sõlmida, kuigi on juba öeldud, et sellise seaduseelnõu kallal töötatakse kongressis," rääkis ajakirjanik.