Toomas Peterson: ankurtunnel oleks merepõhjaalusest tunnelist 2,5 korda odavam ({{commentsTotal}})

Kui Soome ettevõtja Peter Vesterbacka ehitaks Tallinna ja Helsingi vahele merepõhjaaluse tunneli 15 miljardi euro eest, siis OÜ Ankurtunneli juhi Toomas Petersoni sõnul maksaks ankurtunnel kaks ja pool korda vähem.

Peterson rääkis ETV saates "Ringvaade", et seitsme kuni kümne aasta pärast tekib kindlasti vajadus Tallinna-Helsingi tunneli järele. See aitaks ka Eesti majandust kasvatada.

"Meil on kaks varianti praegu. Üks on merepõhjaalune, millega tegeleb FinEst Link ja Vesterbacka, aga meie pakume alternatiivina ankurtunnelit, mis on vee all 40 meetri sügavusel. See on kaks ja pool korda odavam, teiseks, kõik tootmine toimub Eestis, mis kasvatab majandust, ja kolmandaks, see on tehnoloogiline väljakutse," rääkis Peterson.

Ta selgitas, et ka merepõhjaalune tunnel tehakse betoonist, kuid sinna kulub materjali rohkem, lisaks on merepõhjaalune tunnel 100 kilomeetri pikkune. Ankurtunnel oleks Petersoni sõnul 65 kilomeetri pikkune, sest kulgeb sirgjooneliselt 40 meetri sügavusel merepõhjas.

"Me praegu ei käsitle lihtsalt seda, kas see on kasulik sotsiaalmajanduslikult või mitte, aga me lihtsalt asetame oma ankurtunneli merepõhjaaluse tunneli asemel sellepärast, et see on kaks ja pool korda odavam, see kasvatab meie majandust ja on uus tehnoloogiline väljakutse," rõhutas ta.

Tema sõnul maksab ankurtunnel üksi 2,5 miljardit eurot. Koos otsajaamadega läheks see kokku maksma seitse-kaheksa miljardit eurot.

Petersoni sõnul valmistab ta projekti ette koostöös TTÜ teadlastega.

Kuigi Petersoni sõnul projekti finantseerimisest veel ei räägita, võiks ankurtunneli ehitada era- ja riigikapitali koostöös.

Petersoni arvates võiks ankurtunnelit kasutada ka Saaremaa silla asemel.

"Ettevõtja Hein pakub 450 miljonit, aga kui me läheks oma ankurtunneliga üle Kesselaiu, mis on kaheksa kilomeetrit pikk, siis see oleks 250 miljonit," sõnas ta.

Petersoni sõnul võtaks ankurtunneli ehitamine ka vähem aega kui merepõhjaaluse tunneli ehitamine.

Toimetaja: Merili Nael



Ela kaasa! eesti laulu II poolfinaal

Raua 22

Ehitaja omavoli viib Kadriorus ajaloolise hoone lammutamiseni

Tallinnas Kadriorus Raua 22 asuvat miljööväärtuslikku hoonet ootab ees lammutamine, sest möödunud sügisel eemaldas hoonet laiendama ja rekonstrueerima pidanud osaühing Hestlandia lubatust märksa enam seinu ning nüüdseks on selgunud, et olemasolevat hoonet enam säilitada ei saa.

uudised
Juulist on Mikk Marrani ametinimetus välisluureameti juht.

Peeter Helme raamatusoovitus: välisluureamet annab teada

Osalt on see tõesti propagandistlik teos ning mõeldud kindlasti nii meie sõpradele kui vaenlastele selleks, et näidata neile, mida Eesti välisluure asjadest arvab. Osalt on see aga siiski ka päris hästi filtreeritud, kokku võetud ja lihtsas keeles edasi antud ülevaade asjade seisust nüüd ja praegu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: