"Nagu iga äri või idufirma puhul: kui äriplaan on hea, siis raha leidmine ei ole probleem," ütles Vesterbacka.

Tema sõnul ei oleks Tallinna ja Helsingi tunnel ainult ühekordne investeering, vaid sarnast ideed saaks eksportida ka teistesse riikidesse. "Näiteks Argentiinas ja Colombias oleks võimalik sellist lahendust kasutada," hindas Vesterbacka.

Tunnel loodetakse valmis ehitada viie aastaga - 2024. aasta 24. detsembriks. "See oleks ilus jõulukingitus," ütles ta.

"Me läheneme sellele nagu idufirma. /.../ Me ei taha, et see projekt jääks kuidagi aastateks ootele. Meil ei ole kiire, kuid me tahame edasi liikuda kiiresti." 

Vesterbacka toonitas, et tunnel ehitatakse eraraha toel ning valitsustelt ja euroliidult raha ei küsita. "Eesmärk on, et see projekt saaks teoks eraraha toel. Nagu tavaline äriettevõte. Me ei oota euroliidu ja riikide raha, küll on aga vaja erinevaid lubasid. See on väga oluline," toonitas ta.

Vesterbacka on pidanud läbirääkimisi Soome keskkonnaministeeriumiga. "Ning Soome on kinnitanud, et keskkonnaküsimused ei hakka meie tegevust aeglustama."

Projekti hetkeseisu selgitades rääkis Vesterbacka, et tunneli ehitamiseks loodud FinEstBayArea konsortsium plaanib lähematel nädalatel tutvustada detailsemat plaani.

Eesti ja Soome maailmakaardil

Tunneli mõttekusest ja tasuvusest rääkides toonitas Vesterbacka, et Eesti ja Soome asuvad maailmakaardil suurepärases kohas. "Tuleb unustada Euroopa Liidu kaardid, mida vaadates tekib illusioon, et me oleme perifeerias. Helsingi ja Tallinna asukoht on fantastiline. Me oleme täiesti keskel, Euraasia südames. Euroopa on ühel pool ja Aasia teisel pool. /.../ Vaadake suuremat pilti."

Vesterbacka sõnul seoks tunnel mõlemad linnad nii, et ühe riigi lennujaamast teise riigi lennujaama minek võtaks vähem aega kui Londoni Heathrow lennujaamas terminalide vahetamine. Vesterbacka visiooni järgi tooks üks maa alla pandud euro maa peale kümme eurot, mis tähendab, et kui tunnel maksab 15 miljardit, siis mõlema linna kinnisvaraarendusse paigutataks 150 miljardit. See võimaldaks meelitada siia piirkonda tööle kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid.

"Me usume, et Helsingi ja Tallinna piirkond saab olema kõige kiiremini arenev linnakeskkond Euroopas," ütles Vesterbacka.

Angry Birdsi loonud mänguarendaja Rovio endine äriarendusejuht Vesterbacka on varasemalt kinnitanud, et 15 miljardit eurot maksev tunnel tasub ennast ära 37 aastaga.

Vesterbacka sõnul ei sõltu tunnel kuidagi Rail Balticu rajamisest. Tema sõnul on suurepärane, kui Rail Baltic alustab koos tunneliga, kuid samas leidis Vesterbacka, et raudteeprojekt ei ole piisavalt ambitsioonikas, sest kiirused sellel jäävad 200 km/h juurde, samas kui võiksid olla 300-350 km/h.

Suhtumine on muutumas

 Soome suursaadik Eestis Kristi Narinen kiitis Vesterbacka ambitsiooni. "Erakapitali on kindlasti vaja, kuid on raske ette kujutada, et seda projekti saaks ellu viia ilma valitsusi kaasamata," lisas ta.

"See kõik on väga pikk protsess. Mõned ütlevad, et seda tunnelit ei tule kunagi. Seda öeldi ka mulle, kui ma esimest korda tunnelist rääkisin, /.../ kuid mulle tundub, et see retoorika on muutumas."

Narineni sõnul on Vesterbacka teinud suurepärast tööd ning toonud tunneliplaanile palju tähelepanu.