Ajalehe kinnitusel läks memo Soome saatkonnast laialdaselt liikvele jaanuari lõpus. Memo autoriks on üks saatkonnas töötav ametnik.

Memo kohaselt võimeka avaliku esinejana tuntud Vesterbacka muudab reaalsuse ja utoopia piire hägusemaks. "Ta oskab müüa kas või vanakraami või sooja õhku," seisab dokumendis.

Memo autor heidab Vesterbackale ette muuhulgas järgmist: projekti keskkonnamõju ei ole välja selgitatud, loa saamiseks vajaliku menetluse pikkusega ei ole arvestatud, tehissaare rajamise riigikaitset puudutavad aspektid on tähelepanuta jäetud.

Samuti võttis memo autor osa jaanuari keskel Tallinnas toimunud pressikonverentsist, kus vesterbacka selgitas FinEst Bay Area eesmärke. Pressikonverentsist võttis osa palju Eesti meediaväljaandeid ning teema pälvis laialdast tähelepanu, nenditakse dokumendis.

"Tema lihtsustav marketingiretoorika ja suured lubadused võivad kujuneda probleemiks, sest juba praegu on näha, kuidas nende ümber keerlev meediatsirkus on muutnud tunneli teemat puudutava diskussiooni segasemaks," märgib memo autor ja lisab, et Eestis aetakse ametliku taustaga FinEst Linki projekt ja Vesterbacka projekt omavahel segamini.

Samas tunnistatakse memos, et Vesterbacka osalemine on tunnelidiskussiooni elavdanud mõlemal pool lahte.

Soome suursaadik Eestis Kirsti Narinen selgitas, et memosse sooviti koguda analüüs, kus Vesterbacka ja tema koostööpartnerite tunneliprojekt on asetatud laiemasse konteksti. Soome saatkondadelt eeldataksegi memosid, kus ei piirduta meedia tsiteerimisega, vaid minnakse ka süvitsi.

"Nii nagu me ka kolmapäeval kuulsime, on FinEst Linki esialgse uuringu kohaselt tunneliprojekt alles algusjärgus. Samas Vesterbacka meediaesinemiste põhjal võiks arvata, et lööme vaid labida mulda," rääkis Narinen.

Eksperdid on prognoosinud, et keskkonnalubade hankimiseks võib kuluda üsna lihtsalt kuni kuus aastat, sest tunnelit hakataks rajama tundlikku mere ökosüsteemi. Narineni arvates on lubade taotlemise põhjalik käsitlemine vältimatu.

"Meid häirib ametnikena, et Vesterbacka, kellel on meedias kõlapinda, annab mõista, justkui oleks lubade hankimine kiirelt teostatav. vesterbacka on Eesti meedias paraku märkimisväärne persoon," selgitas suursaadik.

Soome suursaatkonna peamine järeldus on, et Vesterbacka taust mängutootmises ja idufirmades selgitab paljuski ka tema projekti ilmet.

"FinEst Bay Area projekti majanduslike, tehniliste ja keskkonnalaste aspektidega seonduv ebaselgus tuleneb osaliselt kogu projekti startup-iseloomust," seisab memos.

Samas hoiatab memo autor selle variandi ohtude eest. "Vesterbackal pole ilmtingimata isegi kavatsust tunneliprojektiga lõpuni seotud olla," nendib dokumendi koostaja.

Peter Vesterbacka peab sellise memo koostamist ebaõiglaseks. Tema sõnul oli jaanuaris toimunud üritus kõigile avatud ja kriitikat oleks saanud talle otse esitada.

Vesterbacka rõhutas, et projekt muutub vastavalt sellele, kuidas lisainformatsiooni laekub.

"See on erakordne, et kui me üritame seda teha võimalikult avatult, siis ametlik Soome kasutab salajaseks kuulutatud memo, kuhu meilt isegi kommentaari ei küsita," leidis ta.

Kolmapäeval Tallinnas toimunud FinEst Linki uuringu tutvustamist sisaldanud seminari üksmeelne järeldus oli muuhulgas see, et tunnelit tuleks vaadata osana laiemast Euroopa taristuvõrgust. Nii mõlema riigi vastutavad ministrid kui ka Helsingi ja Tallinna linnapea rõhutasid muuhulgas Rail Balticu tähtsust.

Suursaadik Narinen tõi välja, et vähemalt seni pole Vesterbacka huvi Rail Balticu vastu üles näidanud.

Vesterbacka omakorda kommenteeris, et nii Eesti kui ka Soome poolel raudteedega ühendamine on iseenesestmõistetav. "Oleks üsna veider, kui raudteevõrku kui tervikut arvesse ei võtaks," sõnas ta.