Teadur: riigil peab olema oma maavaradest kõige kaasaegsem ülevaade ({{commentsTotal}})

Selleks, et teada saada, milline on Eesti passiivsete ja aktiivsete maavarade potentsiaal ja kuidas lahendada nende kasutuselevõtuga kaasnevaid keskkonnaküsimusi, lõid Eesti ülikoolid ja teadusasutused eelmisel aastal käed ning asusid riigi teadus- ja arendustegevuse toel täpsemalt uurima seitset valdkonda. Tartu ülikooli teaduri Leho Ainsaare sõnul peab riigil olema maavaradest kõige kaasaegsem ülevaade.

Mullu riigi toel käiku läinud maapõue programm ühendab ülikoole ja teadusasutusi ning kasutab sealset parimat kaasaegset uurimistehnikat, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tartu ülikooli geoloogia vanemteadur Leho Ainsaar selgitas, et riigil peab strateegiliste otsuste langetamiseks olema oma maavaradest kõige kaasaegsem ülevaade.

"Selle programmi eesmärk ei ole kiiresti jõuda kaevandamisteni või maavara tootmisteni, vaid just koguda kaugemaks perspektiiviks kasulikku informatsiooni majandusliku tasuvuse kohta ja sealhulgas ka keskkonnamõjude kohta," rääkis Ainsaar.

Muu hulgas uurivad teadlased võimalusi, kuidas paremini kasutada põlevkivienergeetika jääki - põlevkivituhka -, millest praegu läheb eelkõige tuhaplokkides ja tsemendis taaskasutusse kõigest viis protsenti.

Uued tehnoloogiad on suurendanud põlevkivi energiatõhusust ja vähendanud tunduvalt õhusaastet, kuid samas muutnud põlevkivituha omadusi.

"Probleem on see, et need uute tehnoloogiate tuhad on veel halvemate omadustega, vaadates ehtusmaterjalide või tsemendi tootmist. Antud projekti eesmärk ongi vaadata, kas mingite vahenditega saab neid tuhkasid natuke paremaks või leida mingeid uusi kasutusalasid," ütles Tallinna tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi vanemteadur Mai Uibu.

Maapõueprogramm on juba andnud oma osa ka Tallinna-Helsingi merealuse tunneli uuringutesse. Nii Eesti kui ka Soome teadlased teavad, milline on Soome lahe põhi ja geoloogide hinnangul pole ka praeguste tehniliste võimaluste juures tunneli rajamine midagi utoopilist, kui ainult jagub aega ja raha.

"Meil siin Eesti pool on väikesed probleemid pehmete settekivimite lasungite läbimisega ja üldsus on ärevil selle pärast, mis saab alumistest Ediacara liivakividest, millega seotud osa Tallinna põhjaveevarudest, ehk kuidas nendest läbi saada," rääkis geoloog Kalle Suuroja.

Tema kinnitusel võimaldab kaasaegne tehnoloogia sellist tunnelipuurimist, mis tallinlaste ja viimsilaste joogiveevarusid ohtu ei sea.

Täpsustavat uurimist vajavad aga Soome lahe keskosa lõhevööndid, mille läbimine tõstab tunneliprojekti hinda.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: