EL: suhtume Londoni hinnangusse mürgirünnaku kohta äärmiselt tõsiselt
Euroopa Liidu välisministrid mõistis esmaspäeval karmilt hukka endise Vene spiooni mürgitamise Suurbritannias ja märkisid, et suhtuvad "äärmiselt tõsiselt" Londoni hinnangusse, mille kohaselt rünnaku taga oli Moskva.
"Euroopa Liit suhtub äärmiselt tõsiselt Briti valitsuse hinnangusse, mille kohaselt Vene Föderatsiooni seotus on väga tõenäoline," märkisid ministrid ühisavalduses.
Välisministrid väljendasid kohtumisel seoses rünnakuga "täielikku solidaarsust" Suurbritanniaga ning kinnitasid oma toetust kuriteo toimepanijate vastutusele võtmisel.
Esmaspäeval peaksid Suurbritanniasse saabuma rahvusvahelised keemiarelvaeksperdid, kes asuvad uurima endise topeltagendi Sergei Skripali ja tema tütre Julia mürgitamist.
"Euroopa Liit on šokeeritud Venemaal välja töötatud sõjalise närvimürgi kasutamisest esmakordselt Euroopa pinnal enam kui 70 aasta jooksul," märkisid ministrid avalduses.
Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja USA tegid eelmisel nädalal ühisavalduse, milles süüdistasid rünnakus Venemaad, kuid allikate sõnul on teised EL-i riigid olnud Moskva survestamise suhtes seoses intsidendiga tõrksad.
EL-i välisministrite esmaspäevane kohtumine, kus Briti välisminister Boris Johnson tutvustas kolleegidele uurimise käiku, ei too tõenäoliselt kaasa Moskva suhtes uute sanktsioonide kehtestamist.
Johnson: Venemaa eitused lähevad aina absurdsemaks
Moskva väited, et nad pole seotud endise Vene topeltagendi mürgitamisega Inglismaal, lähevad aina absurdsemaks, ütles Briti välisminister Boris Johnson esmaspäeval.
"Venemaa eitused lähevad aina absurdsemaks," lausus Johnson Euroopa Liidu välisministrite kohtumisele saabudes.
"See on klassikaline Vene strateegia, millega üritatakse peita tõe nõela valede ja hämade heinakuhja," lausus ta.
Johnson kohtub esmaspäeval Brüsselis ka NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga.
Kreml: Suurbritannia peab oma süüdistuste eest kunagi vastust andma
London peab andma vastust oma paljasõnaliste süüdistuste eest Moskvale nn Skripali asjas ja vabandama või kinnitama neid tõenditega, ütles esmaspäeval pressikonverentsil Vene presidendi pressisekretär Dmitri Peskov.
"Me mõistame solidaarsust (Londoniga Skripali asjas), kuid kordame taas: varem või hiljem tuleb nende paljasõnaliste süüdistuste eest vastust anda," ütles Peskov ajakirjanikele.
"Neid tuleb mingite tõenditega kinnitada või esitada vastavad vabandused," lisas presidendi pressisekretär.
Ta märkis, et ei pruugiks Skripali asjaga seoses väljendit "suhete teravnemine läänega".
"Antud juhul on jutt Suurbritannia, Suurbritannia juhtkonna täiesti raskestiseletatavast, mõistetamatu motiiviga põhjendamatust Venemaa-vastasest laimuvoost," rõhutas Peskov.
EL-i riigid on juba Suurbritanniale toetust avaldanud
EL-i riigid on juba väljendanud oma toetust Ühendkuningriigile ja asja juurde naastakse nädala lõpus peetaval tippkohtumisel.
Skripali ja tema tütart tabas närvimürgirünnak kuu algul. Briti valitsuse hinnangul on Venemaa väga suure tõenäosusega rünnaku eest vastutav ning alternatiivseid seletusi ei näi olevat. Venemaa on vihaselt oma osalust eitanud.
Suurbritannia ei ole seni EL-ilt konkreetset abi palunud. EL-i riigid on juba kehtestanud Venemaale sanktsioonid seoses Ukraina konfliktiga.
Briti peaminister Theresa May on nimetanud kaks võimalikku varianti. Venemaa kas on otseselt vastutav rünnaku eest või kaotanud kontrolli sõjaotstarbelise närvimürgi üle, mis on jõudnud muude jõudude kätte.
Tegemist on esimese korraga, kus Teise maailmasõja järel Euroopa pinnal närvimürki kasutatakse.
Suurbritannia on teatanud 23 Vene diplomaadi väljasaatmisest ja külmutanud kõik kahepoolsed kohtumised Venemaaga. Samuti ei osale riigi juhtkond ega kuningakoja liikmed suvel jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniiril.
Venemaa teatas oodatud vastusammuna kavatsusest saata välja 23 Briti diplomaati ja sulgeda aukonsulaat Peterburis.
EL-i ametnike sõnul on Mogherini rünnaku küsimuses olnud pidevas kontaktis Briti välisministri Boris Johnsoniga, kes samuti esmaspäevasel kohtumisel osaleb.
Lisaks Ukraina, Süüria, Korea poolsaar
Kõne alla tulevad ka olukord Ukrainas ja Süürias. Ministrite kohtumisest võtab osa ÜRO peasekretäri eriesindaja Süüria asjades Staffan de Mistura.
Viimase päevakorrapunktina on kavas arutada Iraani teemat -- suurriikidega sõlmitud tuumaleppe täitmist.
Mitteametlikul lõunasöögil EL-i ministritega osaleb Lõuna-Korea välisminister Kang Kyung-wha, kellega tuleb jutuks olukord Korea poolsaarel ja võimalikud läbirääkimised USA presidendi Donald Trumpi ja Põhja-Korea liidri Kim Jong-uni vahel.
Kaheksa välisministrit lubavad hoida Krimmi rahvusvahelisel areenil
Baltimaade ja veel viie riigi välisministrid tõotasid Krimmi annekteerimise 4. aastapäeva puhul väljastatud ühisavalduses, et ei lase annekteerimisel kaduda rahvusvahelisest päevakorrast.
Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Rumeenia, Taani ja Ukraina välisminister rõhutasid reedel portaalis EUobserver avaldatud artiklis, et Krimmi annekteerimine ja Venemaa jätkuv agressioon Ida-Ukrainas kahjustab Euroopa julgeolekurežiimi ja põhimõtteid, mis on taganud Euroopa stabiilsuse ja julgeoleku külma sõja lõpust saati.
"Krimmis juhtunu ei puuduta ainult Ukrainat, see puudutab meid kõiki. Seetõttu keeldume me unustamast ja hülgamast Krimmi... Me ei luba Krimmil libiseda välja rahvusvahelisest päevakorrast," ütlesid ministrid.
Ministrid ärgitasid rahvusvahelist kogukonda võtma häälekamalt sõna Krimmis toimuvate inimõigusrikkumiste vastu.
Venemaa annekteeris Krimmi poolsaare 2014. aasta 18. märtsil
Toimetaja: Laur Viirand
Allikas: BNS