Lauri ütles ERR-i raadiouudistele, et kui vaadata inimeste peale, kes ei omanud varem konkreetset eelistust, siis seal on toimunud oluline vähenemine.

"Tundub, et väga paljud inimesed, kes ei suutnud otsustada, millise erakonna poole vaadata, on teinud valiku Reformierakonna kasuks," kommenteeris ta.

"Arvan, et see on kindlasti seotud seisukohtadega, millest oleme viimastel kuudel rääkinud. Inimestel on suur rahulolematus valitsuse tegevusega. Mulle tundub ka, et inimesed leiavad, et sellelt valitsuselt ei ole midagi paremat oodata. Inimesed, kes on olnud võib-olla ebakindlad oma eelistustes, on valitsuserakondadele käega löönud ja vaadanud opositsiooni tugeva erakonna poole," lisas Reformierakonna aseesimees.

"Kindlasti ka omajagu ootust uue juhi Kaja Kallase suhtes, kuid üks juht ei muuda ühte erakonda nii kardinaalselt," sõnas Lauri.

Ratas: Reformi edu taga on meediakampaania

Peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles seevastu, et Reformierakonna 31 protsendile kerkinud reiting on koondsumma partei erinevatele leeridele antud toetusest ning sisetüliga kaasnenud suur meediatähelepanu.

"Reformierakonna sisevalimised on viimastel aastatel pälvinud väga suurt meedia tähelepanu. Näiteks eelmistel presidendivalimistel püüti jätta mulje, et meil ongi võimalik valida ainult kahe Reformierakonna kandidaadi vahel. Tegelikult kombineeriti toona üle ning ebaõnnestunud kampaania päädis välisministri valitsusest lahkumisega. Samas pilti saadi mitu kuud väga võimsalt," ütles Ratas ERR-i uudisteportaalile antud kommentaaris.  

Sarnast lõhestumist ja sama suurt meediakampaaniat võis Ratase sõnul näha ka 2017. aasta Reformierakonna juhivalimistel, mil Hanno Pevkur võitis Kaja Kallase toetusel suurelt Kristen Michalit.

"Justkui tühja koha pealt kulmineerusid vastuolud uuesti eelmisel nädalal, mil Reformierakonna fraktsioon valis riigikogu aseesimehe kandidaati. Vahepeal oli toimunud suurem pooltevahetus ning Kaja Kallase ja Kristen Michali tandem avaldas nüüd umbusaldust hoopis tänasele esimehele Hanno Pevkurile." 

"Seega muutuvad Reformierakonna tagatoa ja esimeeste jõuvahekorrad nii kiiresti, et on võimatu hinnata, milline on tegelikult ühe, teise või kolmanda erakonna leeri toetus. Tänane 31 protsenti on käsitletav nende koondsummana. Igatahes loodan, et Reformierakond leiab lähiajal oma tee ning avalikkus saab ausa pildi, kas ja kes tegelikult erakonda juhib." 

Ratase sõnul tema ja Keskerakond konkurentsi ei karda. "Aga oleks tore teada, kellega õhtu lõpuks riigikogu valimistel konkureerime," märkis Ratas. 

Madison: 11 kuud on valimisteni aega

EKRE liige Jaak Madison ütles, et ühest küljest on rõõmustav, et valija jätkuvalt usaldab partei poliitikat ja maailmavaadet, mille tasuks on kolmas koht parlamendiparteidest.

"Samas ei saa see jätta rahulolevaks lõpuni, sest ees on veel kaks erakonda, kellest vähemalt esimene tuleb kinni püüda. Tööd on vaja veel palju teha, 11 kuud on valimisteni," lausus Madison.

ERR-i uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute AS-i küsitluse järgi tõusis Reformierakond märtsis populaarseimaks parteiks 31 protsendi suuruse toetusega. Keskerakonna toetus oli 26 protsenti.