Tselluloositehase planeerimiseks korraldatud riigihankes esitati kaks vaidlustust. Nende menetlemine ja võimalik kohtuskäik võivad planeeringut veelgi edasi lükata.

Riigihankes, kus otsustatakse tselluloositehase eriplaneeringu läbiviija, osales neli pakkujat. Neist kahele teatati et nemad hankele ei kvalifitseeru, teiste kahe pakkumised erinesid kolm korda.

Artes Terrae maastikuarhitektuuribüroo küsis tööde eest enam kui 1,4 miljonit eurot, OÜ Skepast & Puhkim umbes 450 000. Viimane tunnistati kaks nädalat tagasi ka parimaks pakkujaks. Reedel võiks nad rahandusministeeriumiga lepingu sõlmida, aga kaks ettevõtet otsustasid asja vaidlustada.

Üks firma vaidlustas hankest kõrvalejäämise, teine tulemuse

OÜ Keskkonnaprojekt vaidlustas enda kõrvalejätmise, Artes Terrae aga hanke tulemuse. Ettevõtte tegevjuht Mart Hiob möönis, et üheltpoolt oleks nemadki võinud teha pisut väiksema pakkumise, kuid arvestasid hinna sisse keerulise planeeringuga kaasnevad riskid. Samas ütleb ta, et Skepast & Puhkimi pakkumine oli ebamõistlikult odav.

"Kui me vaatame enda pakkumise struktuuri, siis see koosneb kolmest osast. Üks on planeeringu koostamine, sellega kaasnevad planeeringutoimingud ja arutelud, teine on keskkonnamõju strateegilise hindamisega sama moodi ja kolmas on uuringud. Need kolm etappi on üsna sarnases hinnaklassis. Võitja pidi kas kaks neist asjadest ära jätma või siis drastiliselt vähendama mõne nende osa hinda," rääkis Hiob.

"Kui me teame, et võitja tegutseb meiega sarnasel turul, siis ta ei saa tunnihinda drastiliselt vähendada, mis tähendab, et tema töö maht peaks olema kolm korda väiksem. Mis saab tähendada ainult seda, et ka töö tulemus on kolm korda kehvem," lisas ta.

Osaühingu Skepast & Puhkim juhatuse liige Hendrik Puhkim sellega ei nõustu. Seda enam, et ka nende pakkumine oli suurem, kui hanke korraldaja arvestatud eeldatav maksumus.

"Ehk siis hankija eeldas, et ta saab selle töö kätte veelgi odavamalt, mistõttu ei ole võimalik rääkida sellest, et keegi tegi siin alapakkumise. Meie oleme valmis selle maksumusega selle töö ära tegema. Sarnastel hangetel hinnad erinevad kaks kuni kolm korda ja selliseid näiteid on päris mitmeid. Ehk siin ei ole tegemist mingi uue olukorraga," lausus Puhkim.

Ka rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Tiit Oidjärv ei usu, et Skepast & Puhkim oma töö eest liialt vähe raha küsis.

"See, milliste numbritega me oleme opereerinud, et me oleme vaadanud eelmisi suuremaid planeeringuid, pluss sinna vajalike uuringute maksumust. Meie hinnangul ei ole küll tegemist alapakkumisega," lausus Oidjärv.

Osapooled ootavad vaidluskomisjoni otsust

Tiit Oidjärv rääkis, et seda, mis nüüd edasi saab, on keeruline prognoosida. Kõigepealt tuleb oodata, kas riigihangete vaidluskomisjon vaidlustused ka sisuliselt menetleda võtab. Kui võtab, siis tuleb ära oodata nende otsus. Ja otsusest sõltuvad võivad tulla ka kohtuvaidlused.

"Siin võib tulla mõnekuune viivitus küll veel, see on tõsi. Mis on kahetsusväärne, sest see tähendab, et me ei saa jätkuvalt planeeringu sisuga avaliku menetluse käigus pihta hakata," tõdes Oidjärv.

Mart Hiob ütlesi, et kui vaidluskomisjonist tuleb neile negatiivne otsus, siis tõenäoliselt minnakse ka kohtusse.

See pole aga sugugi esimene kord, kui tselluloositehase planeerimine riigihanke taha takerdub. Augustis välja kuulutatud riigihanke vaidlustas peagi AS Infragate Eesti ja ka siis oli põhiküsimus see, kuidas määrata mõistliku hinda. Aktsiaselts uskus, et riigihankes võiks küsida hoopis konsultandi tunnihinda ja parimale pakkujale maksta just selle järgi, kui palju reaalselt tööd tehti.

Riigihangete vaidluskomisjon sellega ei nõustunud. Küll aga leiti algses hankes muid puudusi, mis vaidluse käigus ka ära parandati. Kokkuvõttes tähendas see, et riigihankesse pakkumiste tegemise tähtaeg lükkus toona kolm ja pool kuud edasi.