"Pealtnägija": Tselluloositehase arendajad esitasid riigile oma erisoovid ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

"Pealtnägija" käsutuses oleva seni avaldamata dokumendi järgi esitasid tselluloositehase arendajad juba 2017. aasta veebruaris ministritele soovide nimekirja, kus soovitakse seaduste muutmist ja taotluste kiirmenetlemist. Samuti, et riik ehitaks ise välja vajalikud teed ja trassid.

Paber, mille pealkiri on „OÜ EST-FOR Invest ettepanekud ja soovid koostööks ja kaastööks Vabariigi Valitsusega“, kannab kuupäeva 13. veebruar 2017 ja esitati majandusministeeriumis kõrgetasemelisel nõupidamisel, kus osalesid ministrid Urve Palo, Kadri Simson, Mihhail Korb ja Marko Pomerants ning Est-Fori juhatuse liige Margus Kohava ja firma õigusnõustaja Jüri Raidla.

"See ei ole tavaline, aga ma arvan, et üldine printsiip peaks olema selline iga valitsuse puhul, et kui on tegemist suure mastaapse investeeringuga, et ettevõtjatele on uksed lahti," kommenteeris endine keskkonnaminister Marko Pomerants (IRL).

"Nii suure projekti puhul see on loomulik ja ootuspärane. Kas kõik need soovid saaks realiseerida, see on omaette küsimus, aga see, et ettevõtjal on neid esitada õigus, see on kahtlemata," lisas endine riigihalduse minister Mihhail Korb (KE)

Est-For Investi juhatuse liige Margus Kohava sõnul on tegemist selliste projektide puhul tavalise äripraktikaga.

Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Andres Herkeli (VE) sõnul võib aga vähene läbipaistvus tekitada suurt ühiskonna vastuseisu. "See jätab sellise seaduseelnõude ja erinevate soodsate lahenduste tellimise mulje valitsuselt, kes sellisel puhul peaks kibekiiresti küsima, et kas samale ressursile on ka teistsugust kasutust, teistsuguseid pretendente ja kas mitte ainult ei riku puhta mängu reegleid, vaid riivab ka teiste võimalike turuosaliste huve," lausus Andres Herkel.

Margus Kohava rõhutas, et tegemist on avaliku dokumendiga.

"Pealtnägija" tõstis esile punkti, kus küsitakse projektile valitsuse toetust.

„Niivõrd mastaapse projekti edukas realiseerimine ei ole mõeldav ilma konstruktiivse dialoogita Vabariigi Valitsuse ja projekti arendajate vahel. Tänades ministreid käesoleva kohtumise ja projekti vastu üles näidatud toetava suhtumise eest, palub EST-FOR võimaluse korral valitsuse toetust, kaastööd ja koostööd alljärgnevalt kirjeldatud viisil.“

Punkt 1 – vabariigi valitsuse ja üksikute ministrite jätkuv avalik toetus projektile. Avalik toetus on alla joonitud. Sest toetus „omab olulist tähendust kõikvõimalikes eesseisvates kodumaistes ja rahvusvahelistes menetlustes ning projekti toetava ühiskondliku arvamuse kujundamisel.“

Mihhail Korb ütles, et ei näe selles sõnastuses probleemi. "Avalik toetamine on selline väga lai mõiste. See on nagu. See on lihtsalt asjale heakskiit ja kui valitsus algatab riigi tähtsusega eriplaneeringu, siis ma arvan, et see on teatud määral avaliku toetuse avaldmine, ma suhtuks nagu sellele rohkem niisugusele retoorilisele jutule," ütles ta.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson loobus intervjuust, viidates ajapuudusele. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo vastas komandeeringust e-kirja teel. Tema sõnul pole sellistes ärimeeste soovides midagi ebatavalist: "Täna on piltlikult öeldes olukord, kus laps on saatnud jõuluvanale kirja kingituste sooviga märtsi kuus. Ootame jõulud ära, siis on näha, mis on üldse reaalne," sõnas Palo.

Est-For palus valitsusel sõnastada projekt nii, et „puidurafineerimistehase projekt langeks Eesti majandusarengule olulise investeeringu määratluse alla“, mis omakorda võimaldab „valitsusel vastu võtta otsus riigi eriplaneeringu algatamiseks“. Valitsus tegigi seda mais 2017 ehk kolm kuud hiljem.

"Kui eriplaneeringu algatamisest räägiti, siis just nimelt põhjendati eriplaneeringu vajadus selliselt, et on vaatluse all õige mitmeid maakondi /…/ 2.42.45 aga enne veel kui vabariigi valitsus jõudis selle eelnõu kooskõlastusringile saata, kiiresti kadusid sealt ministrite ettepanekul kõik maakonnad peale Viljandimaa ja Tartu maakonna, jäid ainult need kaks. /.../ Paratamatult tekib siin mõte, et kogu sellist menetluskäiku oligi vaja selleks, et saada endale võimalus üle ühe Eesti suurema omavalitsuse pea otsustada,” sõnas Tartu linnapea Urmas Klaas (RE).

Punkt number 4 – planeerimisseaduse muudatus, et riik saaks huvitatud isikult sisse nõuda eriplaneeringu ettevalmistamiseks ja kehtestamiseks vajalikud kulutused. „Ajendatuna huvist riigi eriplaneeringu algatamise vastu on Est-For hea tahte korras ette valmistanud ja üle andnud nii ministritele kui ka Riigikogu esindajatele asjakohase planeerimisseaduse täiendamise seaduse eelnõu koos seletuskirjaga“.

"See paistab välja selliselt, et tööd tehakse tellija materjalist ja kindlasti see ei heida head varju seadusloomele ja õigusaktide vastuvõtmisele, et see on praegu üsna pehmelt väljendatud," lisas Klaas.

"Kindlasti ei saa need algatused tulla nüüd erafirmalt, kelle õiguslik nõustaja, kes oli ka selle kohtumise juures, samal ajal ka nõustab keskkonnaministeeriumi, see on väga kummaline," lausus Andres Herkel.

Est-For on huvitatud eriplaneeringust ja valmis selle eest maksma, aga varasem seadus seda ei võimaldanud. Jüri Raidla büroo kirjutas seega eelnõu, mille lõpliku versiooni riigikogu eelmise aasta aprillis vastu võttis.

Mihhail Korbi sõnul ei olnud Raidla kompetentsuses põhjust kahelda. "Inimene, kes esitas selle ettepaneku on Eestis väga tuntud jurist ja advokaat, ja inimene, kes igapäevaselt seadustega töötab. Ja töötab mitte ainult neid lugedes, aga ka välja töötades," arvas Korb.

Margus Kohava Est-For Investist kommenteeris seda nii. "Meie õigusnõustaja tegi valmis ühe võimaliku mustandi, mis tegelikult oli palju laiem, mis oleks lahendanud ära lisaks riigi eriplaneeringule ka kohaliku eriplaneeringu rahastamise, et rahandusministeerium kahjuks küll meie ettepanekut kasutusse ei võtnud ja kirjutas selle seaduse muudatuse palju laiemalt veel, kui meie ettepanek oli."

Menetluse tempo dikteerimise kohta ütles Kohava, et pigem on protsessid võtnud rohkem aega.

Kohava selgitas valitsusele tehtud ettepanekuid pikemalt SIIN.

Urmas Klaas aga viitas, et valitsuse eriplaneeringu eelnõule anti ainult viis tööpäeva kooskõlastusringiks, mistõttu paljud ministeeriumid isegi ei jõudnud selle ajaga oma arvamust öelda. "Võib küsida, kas selline kiirustamine oligi varem kokku lepitud, kelle huve selline kiirustamine kannab ja miks siis ei anta asjaomastele ka omavalitsustele piisavalt aega reageerida eriplaneeringu eelnõule," küsis Klaas.

Mihhail Korb ütles, et ministeeriumi ametnikud lähtusid tavapärastest tähtaegadest ja graafikutest. "Kindlasti mingit mõju või mingit erikohtlemist minu poolt ei olnud."

Näitamaks, et valitsusele esitatud soovide nimekirjas pole midagi eriskummalist, võttis Kohava intervjuule kaasa Mart Laari valitsuse otsuse aastast 2000, kui samuti oli õhus tselluloositehase rajamine.

On ilmne, et arendajad, kelle sõnul tõstaks tehas Eesti SKP-d kuni 1,3 protsenti, leiavadki, et see on nii suur ja unikaalne asi, et nad võivad selliseid asju küsida. Kokkuvõttes ei taha „Pealtnägija” toimetus öelda, et tselluloositehast ei tohi põhimõtteliselt teha või kuhu seda teha. Selles osas lõplikud, pädevad ja erapooletud andmed puuduvad. Küll aga on ilmne, et arendajad ei ole avalikkusega olnud ausad ning on püüdnud sõlmida tagatubade kokkuleppeid.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: