Kaitsepolitsei: terrorism ei ole Eesti jaoks enam abstraktne ({{commentsTotal}})

Uurijad Nice'is ründaja veokist tõendeid otsimas.
Uurijad Nice'is ründaja veokist tõendeid otsimas. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Kaitsepolitsei sedastab oma värskes aastaraamatus, et kuigi terroriakti tõenäosus on Eestis praegu madal, rõhutavad toimunud sündmused Euroopas ja meie lähiriikides vajadust pöörata pidevat tähelepanu terrorismi ennetamisele ja valmisolekule asjakohaselt reageerida.

Põgus tagasivaade 2017. aastale näitab, et sarnaselt varasemate aastatega ei ole terroriaktid Euroopas kahjuks kuhugi kadunud - sõidukiga inimeste tapmine Londonis, omatehtud lõhkeseadmega korraldatud plahvatus Manchesteris, rünnak Barcelona kesklinnas ning pussitamine Turus on vaid mõned näited sellest traagilisest jadast, märgib aastaraamat.

Kapo kinnitab, et vaatamata Süüria-Iraagi konfliktikoldes islamiäärmuslaste kandepinna murenemisele, ei vähendanud see terroriohtu Euroopas ning konfliktikoldest tagasipöörduvate välisvõitlejate probleem, iseäranis kui tegemist on Euroopa riikide kodanikega, jääb proovikiviks aastateks.

Rünnakud ei eelda eriväljaõpet

Kaitsepolitsei toob aastaraamatus välja mitu olulist elementi terroristide tegevusmustris.

Aina enam pannakse rünnakuid toime käepäraste vahenditega nagu sõidukid, külmrelvad jm, mille kasutamine ei eelda eriväljaõpet.

Rünnakud on valdavalt suunatud inimeste vastu tavalises linnaruumis – tänavatel, väljakutel, kogunemiskohtades ning seetõttu tuleb ka Eestis paratamatult kasutada nähtavaid turvameetmeid.

Viimaste rünnakute taustal tuleb rõhutada paindlust ehk ründajad ei vali ohvreid kindlate kriteeriumite, vaid kujunenud võimaluse järgi.

Seda, et terrorism kui nähtus ei ole Eesti või Eesti lähipiirkonna seisukohast enam pelgalt abstraktne, muu maailma probleem, ilmestavad ka kohtuotsused Eestis ja Lätis.

Ramil Khalilov ja Roman Manko Autor: ERR

Mullu aprillis jättis riigikohus jõusse süüdimõistva kohtuotsuse, millega Roman Mankole mõisteti Süüriasse terrorirühmituse ridadesse siirdunud Ivan Sazanakovi toetamise eest kaks aastat ning Ramil Khalilovile kolm aastat vanglakaristust. Tegemist on esimese islamiterrorismi toetamise kohtuasjaga Eestis.

Kui Eestis on esimene islamiterrorismi puudutav kuritegu läbinud kõik kohtuastmed, siis Lätis on praeguseks teises kohtuastmes süüdi mõistetud esimene teadaolev Baltimaadest pärit inimene, kes osales Süüria konfliktis ning jõudis tagasi koduriiki. Riia ringkonnakohus mõistis lätlase Martins Grinbergsi mullu sügisel 10 aastaks ja kolmeks kuuks vangi.

Martins Grinbergs Autor: tvnet.lv

"Nende otsuste taustal on selge, et aina raskem on eraldada meie riigi julgeolekut rahvusvahelisest julgeolekust. Tuhandete kilomeetrite kaugusel toimuvad sündmused avaldavad mõju meile ja me liitlastele
Euroopas. Julgeoleku läbipõimumisest annab muu hulgas aimu fakt, et Eestit on alates Süüria konflikti puhkemisest korduvalt kasutatud transiitriigina välisvõitlejate siirdumiseks konfliktipiirkonda," nendib aastaraamat.

Daeshi mõju ei kao koos temaga

Kaitsepolitsei märgib, et Iraagi-Süüria aladel toimuv islamistide lüüasaamine ei pruugi esialgu terroriohtu Euroopas vähendada.

"On üsna selge, et kõik terrorirühmituste ridadesse siirdunud välisvõitlejad ei naase. Peamisi põhjuseid on hukkumine, soovimatus astuda naasmisel kohtu ette või ideoloogilistel kaalutlustel teistesse konfliktikolletesse siirdumine," tõdeb kapo.

Iraagi-Süüria sõjakoldes on üks Eestist pärit välisvõitleja Abdurrahman Sazanakov ning lisaks temale on kaitsepolitsei tuvastanud kümmekond Eestiga seotud inimest, kes viibivad või on viibinud Iraagi-Süüria konfliktipiirkonnas ning ligikaudu pooled neist on alaealised.

Hoolimata Daeshi hallatava territooriumi järkjärgulisest vähenemisest, ei kaasne sellega äärmusideoloogia leviku ega väärtuskonflikti lõppu.

"Kuna julgeolekuasutuse tähelepanu pälvib radikaliseerunud isik pahatihti üsna hilises staadiumis, kordame üleskutset märgata lähikondsete, õppekaaslaste või kolleegide käitumises muutusi ning murede korral otsida nii palju kui võimalik üheskoos lahendust. Inimese radikaliseerumine on üldjuhul sotsiaalne probleem, kus õigeaegse toetamisega saab teda aidata ning vältida hilisemaid traagilisi tagajärgi nii talle kui ka ühiskonnale laiemalt," märgib aastaraamat.

Abdurrahman Sazanakov (Facebook)

Toimetaja: Marek Kuul



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: