Istungil tunnistajaks olnud Turu ettevõtja Hasan Alazawii, kes üritas tookord ründajat takistada ning sai seetõttu ise samuti pussitada, nimetas oma sõnavõtus Bouanane'i käitumist argpükslikuks. Selle peale muutus Bouanane oma toolil närviliseks ja hakkas tunnistaja peale karjuma ning politseinikud viisid süüdistatava saalist minema, vahendasid Yle ja Helsingin Sanomat.

Alazawii meenutas, kuidas Bouanane naasis korduvalt, et pussitada Rootsi kodanikust turisti Hassan Zubieri, kes oli üritanud aidata rünnaku esimest ohvrit. "Tal oli hirm ja seega jooksis ta alati minema ja tuli siis jälle tagasi. Nii nagu argpüksid teevadki," nentis ta.

Alazawii tunnistas, et tal tekkis vastasseisu ajal Bouanane'iga ka silmside. "Ta peatus. Vaatasime hetkeks teineteisele otsa. See, mida ma nägin, oli hüsteeriline argpüks," rõhutas ta.

Esialgu oli Alazawii eesmärgiks põgenev Bouanane kinni pidada, kuid saades noalöögi kaela, pidi ta sellest loobuma. "Ma tundsin tookord suurt süütunnet, et ta põgenema pääses," lausus tunnistaja.

Zubier: mõtlesin, et nüüd ma siis suren

Rootsi kodanik Zubier omakorda meenutas, et oli koos oma naise, ligi pooleaastase lapse ja ämmaga Turus turismireisil.

"Jooksin selle terroristi poole ja hüüdsin midagi. Süüdistatav lõpetas kõrilõikamise ja tõusis püsti," rääkis ta.

Kui Zubier aga ohvrile esmaabi üritas anda, pöördus Bouanane tagasi ja pussitas Zubieri korduvalt, sealhulgas kaela. Viimane püüdis ohvrit aidata isegi pärast ise haavata saamist, Zubieri naine üritas samal ajal aga oma meest aidata.

Kui ründaja jälle tagasi tuli, käskis Zubier oma perekonnal põgeneda, kuid jäi ise haavatud naise juurde. Sellel hetkel oli talle enda sõnul täielikult selge, et tegu on terroristiga. "Mõtlesin, et kui tal on pommivöö või relv, siis ma suren."

Zubier üritas ründaja tähelepanu teistelt ohvritelt ja oma perelt eemale tõmmata hüüdmisega. Seekord õnnestus ründajal teda õlga pussitada.

Kui ründaja viimaks lõplikult põgenes, oli Zubier veendunud, et tema noahaavad on eluohtlikud. "Nüüd ma siis suren," meenutas ta kohtus oma tollast mõtet.

Zubier kaotas peagi meelemärkuse. Naine, keda ta oli üritanud aidata, suri sündmuskohal. Mees ise peab aga tõenäoliselt elu lõpuni ratastooli kasutama.

Zubieri abikaasa omakorda nentis tunnistusi andes, et mees päästis nii tema kui ka teiste elud sellega, et ründaja tähelepanu endale tõmbas.

Nii Alazawii kui ka Zubier on varem Soome meedias palju tähelepanu pälvinud, sest tegu on sisserändaja taustaga meestega, kes esimeste seas islamiäärmuslasest terroristile paljakäsi vastu astusid.

Ka teised pussitamises kannatada saanud inimesed rääkisid istungil, kuidas Bouanane tegutses rünnakut sooritades eesmärgipäraselt ehk sooviga inimestele viga teha.

Bouanane'i selgitused on olnud vastukäivad

Bouanane ise väitis esimesel istungil, et rünnaku algus tekitas temas hämmingut ning ta üritas end peita, et hiljem veretööd jätkata. Enne esimest istungipäeva üritas tema advokaat veel selgitada, et pärast kolme esimest pussitamist soovis Bouanane vaid sündmuskohalt põgeneda.

Süüdistatava ütlused nii eeluurimise kui ka kohtuprotsessi ajal on olnud vastukäivad. Ta on korraga oma tegu nii eitanud kui ka tunnistanud - ehk sisuliselt tunnistab ta inimeste pussitamist, sealhulgas vähemalt üht tapmist, kuid ei pea seda terrorismiks. Seda seisukohta - ehk terroristliku motiivi vaidlustamist - kinnitas veebruaris eeluurimise lõppedes ka süüdistatava advokaat Kaarle Gummerus.

Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kohaselt on Bouanane süüdiv ning saab seetõttu oma tegude eest ka vastutuse võtta.

Rünnak leidis aset 18. augusti õhtul Turu kesklinnas, kus süüdistatav pussitas kokku kümmet inimest, kellest kaks suri. Politsei peatas ründaja, tulistades teda alakehasse.

Bouanane saabus Soome 2016. aasta suve lõpus valenime kasutades. Ta taotles varjupaika, kuid sai 2016. aasta lõpus eitava vastuse. Varem oli ta elanud muuhulgas ka Saksamaal.

Bouanane on varem põhjendanud oma tegu sooviga maksta kätte Süürias asuvat (tollast ISIS-e kantsi) Raqqat tabanud lääneliitlaste õhurünnakute eest. Samuti leiti ka mehe manifest, kus oli viiteid islamiäärmuslusele ja terrorismile ning millega soovis kurjategija jätta maha testamendi, mis avalikkuses tähelepanu pälviks. "Testamendi" kirjutamine näitab ka seda, et ründaja arvestas võimalusega, et saab terroriakti käigus ka ise surma.

Politsei senine juurdlus on viidanud sellele, et mehe radikaliseerumine toimus umbes kolm kuud enne traagilist rünnakut Turu kesklinnas. Ka ülekuulamisel on Bouanane rääkinud, et alustas ISIS-ega seotud materjalidega tutvumist kolm kuud enne noarünnakut.

Soome keskkriminaalpolitsei praeguste andmete kohaselt tegutses kurjategija üksi. Tema kohalikus suhtlusringkonnas islamiäärmuslasi polnud, kusjuures ka tuttavad olid märganud radikaliseerumisele viitavaid asjaolusid.

Bouanane selgitas ülekuulamistel, et ohvrid valis ta noarünnaku ajal juhuslikult. Ka muude menetlustoimingute käigus ei kerkinud esile versiooni, et ründaja oleks valinud sihtmärkideks konkreetseid inimesi.