Kolmapäeval kohtus tunnistusi andnud mehe sõnul olevat Bouanane'i kunagine kuritegu leidnud aset Marokos või Šveitsis, vahendas Yle.

Esimene tunnistaja oli omal ajal Bouanane'i toakaaslane Pansio migratsioonikeskuses. "Ma ei mäleta täpselt, kus [see tapmine oli toimunud), kuid tal oli sellest kahju... Pärast seda ma aga märkasin, et ta on Turus hakanud suhtlema inimestega, kellel on pistmist nende [ISIS-ega seotud] asjadega," rääkis tunnistaja kolmapäeval kohtus.

Teiseks tunnistajaks olnud lapsepõlvesõber aga andis ülevaate oma arusaamast, kuidas Bouanane aja jooksul radikaliseerus. See ülevaade kinnitas ka Bouanane'i enda ütlusi politseile, mille kohaselt ta oli seotud tagaotsitava Usbekistani kodanikuga.

Nimelt rääkis Bouanane politsei ülekuulamise ajal, et tema Usbekistanist pärit eakaaslane, kes on praegu tagaotsitav, oli talle rääkinud ISIS-est ja näidanud, kust on võimalik ISIS-e propagandat leida. Ka õigustas Bouanane oma noarünnakut Usbekistani kodaniku jutuga, mis puudutas Soome rollist ISIS-e vastases võitluses (kusjuures need väited ei pidanud tegelikult paika- Toim.).

Lapsepõlvesõber ise kohtus ei viibinud, sest praeguseks on ta juba Soomest lahkunud, ning tema tunnistus tugineb omal ajal politseile antud ütlustele, mis alles nüüd avalikkuse ette jõudsid. Tunnistaja oli saanud Bouanane'iga sõbraks Marokos, kui nad mõlemad olid alles 15-aastased.

Sõber rääkis, et Bouanane käis usbekiga kohtumas Soomes asuvas mošees. Bouanane hakkas üha rohkem vaatama ISIS-e videomaterjale ja usbeki mõjutustöö tõttu uskus ta üha rohkem terrorirühmituse propagandat.

Tunnistaja hinnangul oli usbekist meest tema lapsepõlvesõbrale täieliku ajupesu korraldanud. "See ei ole lihtsalt arvamus, ma olen selles sada protsenti kindel, sest ta on olnud mu kaaslane, mu sõber lapsepõlvest saadik," rõhutas ta.

Bouanane'iga 2016. aasta lõpus tutvunud toakaaslane omakorda rääkis, et alguses oli mehe käitumine veel normaalne.

"Meil oli lugupidav suhe, ta pidas minust lugu. Ta kustutas tule kell kümme õhtul, kui mul oli vaja magada. Ta käis koolis. Aeg-ajalt kuulas ta kaasaegset muusikat," meenutas tunnistaja.

Radikaliseerumist märkas ta 2017. aasta suvel umbes poolteist kuud enne Turu terrorirünnakut,

"Abderrahman käitus natuke hullumeelselt... Ta käis mošees palvetamas, kuid siis jättis jälle palved lugemata. Tal ei olnud ikka peas kõik päris korras," rääkis kunagine toakaaslane.

Samuti üritas Bouanane oma tollaseid sõpru veenda selles, et ISIS-el on ikka õigus ja et ta ise on selles täiesti veendunud. Soome meedias on varem kirjutatud ka sellest, et osa kaaslasi andis ametnikele Bouanane'i juttudest ka teada, kuid Soome võimud teda kriitilise tähtsusega ohuks ilmselt ei pidanud.

Bouanane'i esimese astme kohtuprotsessi viimased sõnavõtud tehakse järgmise nädala teisipäeval.

Bouanane'i selgitused on olnud vastukäivad

Bouanane ise väitis esimesel istungil, et rünnaku algus tekitas temas hämmingut ning ta üritas end peita, et hiljem veretööd jätkata. Enne esimest istungipäeva üritas tema advokaat veel selgitada, et pärast kolme esimest pussitamist soovis Bouanane vaid sündmuskohalt põgeneda.

Süüdistatava ütlused nii eeluurimise kui ka kohtuprotsessi ajal on olnud vastukäivad. Ta on korraga oma tegu nii eitanud kui ka tunnistanud - ehk sisuliselt tunnistab ta inimeste pussitamist, sealhulgas vähemalt üht tapmist, kuid ei pea seda terrorismiks. Seda seisukohta - ehk terroristliku motiivi vaidlustamist - kinnitas veebruaris eeluurimise lõppedes ka süüdistatava advokaat Kaarle Gummerus.

Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kohaselt on Bouanane süüdiv ning saab seetõttu oma tegude eest ka vastutuse võtta.

Rünnak leidis aset 18. augusti õhtul Turu kesklinnas, kus süüdistatav pussitas kokku kümmet inimest, kellest kaks suri. Politsei peatas ründaja, tulistades teda alakehasse.

Bouanane saabus Soome 2016. aasta suve lõpus valenime kasutades. Ta taotles varjupaika, kuid sai 2016. aasta lõpus eitava vastuse. Varem oli ta elanud muuhulgas ka Saksamaal.

Bouanane on varem põhjendanud oma tegu sooviga maksta kätte Süürias asuvat (tollast ISIS-e kantsi) Raqqat tabanud lääneliitlaste õhurünnakute eest. Samuti leiti ka mehe manifest, kus oli viiteid islamiäärmuslusele ja terrorismile ning millega soovis kurjategija jätta maha testamendi, mis avalikkuses tähelepanu pälviks. "Testamendi" kirjutamine näitab ka seda, et ründaja arvestas võimalusega, et saab terroriakti käigus ka ise surma.

Politsei senine juurdlus on viidanud sellele, et mehe radikaliseerumine toimus umbes kolm kuud enne traagilist rünnakut Turu kesklinnas. Ka ülekuulamisel on Bouanane rääkinud, et alustas ISIS-ega seotud materjalidega tutvumist kolm kuud enne noarünnakut.

Soome keskkriminaalpolitsei praeguste andmete kohaselt tegutses kurjategija üksi. Tema kohalikus suhtlusringkonnas islamiäärmuslasi polnud, kusjuures ka tuttavad olid märganud radikaliseerumisele viitavaid asjaolusid.

Bouanane selgitas ülekuulamistel, et ohvrid valis ta noarünnaku ajal juhuslikult. Ka muude menetlustoimingute käigus ei kerkinud esile versiooni, et ründaja oleks valinud sihtmärkideks konkreetseid inimesi.

Kohtuprotsessi ajal on Bouanane sageli omatahtsi käitunud ja tunnistajaid sõimanud ning seetõttu on teda korduvalt kohtusaalist tagasi vangikongi viidud.