Nafta maailmaturu hinnatõus, aktsiisitõus ja lõunanaabrite soodsamad kütusehinnad on viinud selleni, et Eesti tanklaketid on kaotanud alates aktsiisitõusudest kümnendiku läbimüügist. Enamasti on kaotatud transpordisektori kliendid, kes tangivad nüüd Lätis-Leedus, kus kütus on kõvasti soodsam, nii et Eestis käib rebimine eeskätt eraklientide nimel.

Kütusemüüjad tõdevad, et eraklient on väga hinnatundlik ning tangib seal, kus soodsam on.

"Kuna eraklient on väga hinnatundlik klient ja konkurents kütuseturul on läinud väga tuliseks ning suvine aeg on see, mil eratarbimine on kõige suurem, siis see on põhjus, miks ükstaspuha, kes teeb suurt kampaaniat, lähevad teised sellega kaasa," kommenteeris Alexela Oil juhatuse liige Alan Vaht. "Eratarbija on väga hinnatundlik ja teeb oma otsused selle järgi, kui hinnavahe on isegi pool senti või sent. Isegi see kolmas komakoht mängib väga suurt rolli eratarbimises."

Vaht ütleb, et suvi on siiski aktiivsem tankimise aeg, sest puhkuste tõttu sõidavad inimesed rohkem ringi. See panebki neid tankivaid kliente kampaaniatega just endale jahtima. Samas aga pole ühest kampaaniast pikalt efekti, sest konkurendid võtavad kampaania veel samal päeval üle.

Circle K Eesti peadirektor Kai Realo sekundeerib: "Ei ole saladus, et mootorikütuste liitrimüük Eestis viimastel aastatel on olnud kas languses või väga väikeses tõusus ning seda majanduskasvust hoolimata. Müügimahtude languse taga on loomulikult mootorikütuste kõrge hind – lisaks Lätist ja Leedust oluliselt kõrgematele aktsiisidele on hindu mõjutanud ka toodete omahinna tõus ning dollari kursi tugevnemine."

Realo ütleb, et Lätis-Leedus tankimise trend liigub tõusvas joones.

"Tugev konkurents ja surve hindadele sunnib kütust Lätist tooma ka neid ettevõtteid, kel põhitegevus on hoopis Eestis. Seda, et eraisik sõidab pea kõige järele Lätti ning seal käies seal ka tangib, ei ole enam uudis. Kuna võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kütusehinnad püsivalt umbes 20 protsenti kõrgemad, siis on paraku tõsiasi ka see, et mõned sõidud jäävad eraisikutel tegemata lihtsalt sel põhjusel, et paagitäie eest ei ole võimalik mõnikümmend eurot rohkem maksta. Diislikütuse kõrge hind on viinud juba tõusuteele ju ka teiste eluks vajalike toodete ja teenuste hinnad – näiteks toidukaubad ja muu," loetles Realo.

Rekordiline soodustus

Seni on kampaaniad piirdunud enamasti mõne päeva kuni nädalaga ja hinda on püsikliendile alandatud kolme sendi võrra. Möödunud nädalal aga said kütusemüüjate püsikliendid kahe päeva jooksul riburadapidi pea kõigilt suurematelt tanklakettidelt identse sisuga kampaaniapakkumised: bensiinihind langetati kolmeks nädalaks ehk sisuliselt augusti lõpuni viie sendi võrra letihinnast alla.

"Tanklaketid teeevadki oma kampaaniad nii, et üks alustab ja teised lähevad kaasa. Meil oli ka parasjagu käimas teine kampaania, aga võtsime bännerid maha, panime uued bännerid. Üks kampaania ajab teist taga, tanklaketid püüavad teineteist üle trumbata. Ega keegi ei lase sammu ega vahet sisse - kui üks teeb kampaania, lähevad teised lähevad sellele järele," ütles Vaht, lisades, et ta ei mäletagi, et nii ulatuslikke ja suuri kampaaniaid varem tehtud oleks.

"On tunda närvilist õhkkonda, võitlus käib iga üksiku liitri pärast ja kui mõelda, et puhkuste ajal on eratabimine kõige aktiivsem, siis terav konkurents on põhjus, miks hind käib palju üles-alla. Kütuseturul konkurents on läinud metsikult suureks, sest kõik on kaotanud oma mahte, turg on ikkagi kümme protsenti väiksem, nii et püütakse seda, mida turul täna püüda annab, see on eratarbimine," kirjeldas Vaht.

"Kellel king pigistab, see sipleb üha rohkem. Konkurents on kõik pannud turul natuke siplema ja teinud kütuseturu olukorra närviliseks. Kõike võib juhtuda selles olukorras. Tõenäoliselt ei pruugi see jääda viie sendi kampaaniaks, vaid võime näha tulevikus ka suuremaid kampaaniaid. Küsimus on, palju on ressurssi selleks," tõdes Alexela Oili juht, lisades, et praegu tehaksegi kütusesoodustusi juba muu arvelt - näiteks kohvi - , kuivõrd kütuse marginaalid on ammendunud. Seevastu on Alexela kütusefirma juhi sõnul ka varem tehtud kampaaniaid, kus jaeklientidele müüakse kütust hulgihinnaga.

Circle K Eesti juht Kai Realo ei julge edasist prognoosida: "Olukorras, kus kõrgete hindade tõttu kütusemüük kiratseb ning klientide jaoks on juba praegune hinnatase liiga kõrge, ei ole võimalik konkurentsisurve all olevatel kütusemüüjatel hindu oma tahtmist mööda tõsta ja marginaali kasvatada. Milliseks olukord kujuneb, kui mootorikütuste maailmaturuhindade kasv jätkub, näitab aeg. Keeruline on prognoosida kui kõrgeks mootorikütuste hinnad tõusevad ning milliseid kampaaniaid aeg kaasa toob."

Samas on Realo kindel, et alla eurose liitrihinnaga bensiini Eesti turul praeguse maksukoormuse juures enam kunagi näha ei saa.

Ehkki Eestis on viis senti liitrilt enneolematu soodustus, on niigi soodsama kütusega Läti-Leedu klientidel ka siin eelis: lõunanaabrite juures teevad kütusemüüjad kampaaniate ajal seitsme-kaheksa sendiseid allahindlusi liitrilt.

Vaht juhtis tähelepanu sellele, et kui naftabarrel maksis 80 dollarit, tähendas see bensiiniliitri arvestusliku hinnana 1,43 eurot. Siis müüsid tanklad aga kütust alla omahinna, selleks et mitte 1,399 piiri ületada.

Praegu maksab barrel ümmarguselt 73 dollarit, mida tanklaketid müüvad välja hinnaga 1,349 eurot. Võrreldes müüdunud juuni keskmise hinnaga 1,149 on bensiiniliiter kallinenud 20 sendi võrra. Aasta algul jõustunud kolmas aktsiisitõus lisas liitrihinnale 5,1 senti, nii et maailmaturuhind on kerkinud rohkem kui tanklas pakutav hind.

1,349 liitrihinnast 48 senti ehk vaid kolmandiku moodustab maailmaturu hind, ülejäänu ehk kaks kolmandikku on maksud-aktsiisid ja kui ruumi jääb, siis ka müüja marginaal.

"Kütusemüüjad teevad hetkeolukorras kõik, mis võimalik, et nii jaemüügihindu kui allahindlusi hoida tasemel, mis vähegi aitaks kaasa liitrite müügile. Kütuseäris ei teeni me kasumit mitte käibe pealt, vaid ikka siis, kui oleme suutnud kütuseliitreid müüa. Ja seetõttu käib iga liitri pärast tõsine konkurentsivõitlus. Paraku ei taju klient tihti enam seda võitu, mida ta seetõttu saab, sest ka kogu kütusemüüjate poolse pingutuse tulemusena on kütusehind ikkagi 15-20 protsenti kõrgem, kui eelmisel aastal samal ajal," tõdes Realo.

Vaht nõustub: kütusemüüjate marginaalid on praegu palju madalamad, kui need on varasemalt olnud, millele lisanduvad veel senisest suuremad soodustused.

"Kütuse hinna osakaal on nii väike lõpphinnast, et maailmaturul toimuv kõikumine ei jõua tarbijani sama suure amplituudiga. Maksude osakaalu suurus pehmendab hinna kõikumise ulatust," lisas Vaht samas.

Lühiajaliselt suurt kõikumist Vaht ette ei näe, ent pikaajalises perspektiivis võivad USA sanktsioonid Iraani toornaftale ja Venetsueela kriis hakata ka maailmaturu hinnale mõju avaldama, kui kriisid tarneprobleeme põhjustama hakkavad. Energiaagentuuri viimase raporti kohaselt võib naftanõudlus kasvada nii sel kui ka järgmisel aastal. Venemaa ja Saudi Araabia ongi nõudluse kasvule juba omalt poolt suurema tootmisega vastanud.